Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ülehinnatud korterihindadest lastakse õhk välja

Copy
Järelturukorterite reaalsed tehinguhinnad on hakanud alanema.
Järelturukorterite reaalsed tehinguhinnad on hakanud alanema. Foto: Shutterstock

Kevadel suure tõusu läbi teinud järelturu korterite hinnad on stabiliseerinud ja tehinguhinnad hakanud alanema.

Ehkki reaalsed tehinguhinnad on ka praegu kevadega samal tasemel, tehakse vahepeal liiga kõrge hinnaga müüki paistatud korteritele nüüd juba iga päev soodustusi.

«Mõni nimetab neid kliendipäeva soodushinnaks, mõni märgib lihtsalt, et nüüd on korter 3000 eurot odavam, aga asja sisu jääb samaks – liiga kõrgete pakkumistega korterid pole paari kuu jooksul kaubaks läinud ja kui omanikud tahavad müüa, siis tuleb hind lasta tasemele, mis on ka ostjatele vastuvõetav,» selgitas Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov. «Trepikojaoksjonid on eilne päev ja ka pakkumiste arv kasvab, seega mure, et äkki korterid saavad otsa, on ka ostuhuviliste seast kadunud.» 

Tõehetk saabub sügisel

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis juunis 4 protsendi võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1771 eurot/m², tehingute arv langes aga suisa 21 protsendi võrra.

Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1711 eurot/m². Kui mais tehti indeksilinnades kokku 1604 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1272. Võrdluseks – 2020. aasta juunis, vahetult pärast eriolukorra lõppu, tehti indeksilinnades 1053 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kevadine suur huvi kinnisvara vastu on raugenud ja nüüd on turg tagasi normaalsuses.

«Viimased 16 kuud on turud käitunud täiesti ettearvamatult – esimese hirmulaine ajal kukkus kinnisvaratehingute arv ligi poole võrra, seevastu käesoleval varakevadel, kui viirus oli Eestis täiesti kontrolli alt väljas, muutusid inimesed väga aktiivseks. Ennustada, milliseks kujuneb sügis, oleks täiesti vastutustundetu, sest viimased poolteist aastat pole ükski majandusprognoos paika pidanud,» sõnas ta. «Kogu Eesti majanduselu ja seeläbi ka kinnisvaraturu võtmeperioodiks saabki sügis ja talv – kui veame selle ilma ühiskonda kinni panemata välja, on suurepärane, kui mitte, ei pääse paljud ettevõtjad tõsistest majanduslikest probleemidest, mis paratamatult jõuavad ka kinnisvaraturule.» 

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eurot/m²), on Pindi Indeks 184 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17-aastase ajaloo.

Tagasi üles