Mais kasvas eksport 47 protsenti ja import 50 protsenti

Parnu kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47 protsenti ning import 50 protsenti; kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi euro eest ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 175 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta maiga 84 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas kaubavahetuse kasvu enim Euroopa Liidu väliste riikidega kauplemine, Venemaalt suurenes oluliselt mineraalkütuste sissevedu ja USA-sse elektriseadmete väljavedu.

«Ekspordi ja impordi hindu mõjutas ka materjalide jätkuv hinnatõus. Samuti tuleb arvestada, et võrdlusbaas ehk möödunud aasta mai oli kõige väiksema kaubavahetusega kuu, kus eksport ja import vähenesid aasta varasemaga võrreldes veerandi võrra,» ütles Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalkütuseid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta maiga suurenes enim ehk 120 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 93 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 51 miljoni euro võrra transpordivahendite väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid USA ja Rootsi. Väljavedu suurenes enim USA-sse, kuhu veeti rohkem telekommunikatsiooni seadmeid. Samuti suurenes eksport Hollandisse ja Taani, kuhu viidi rohkem töödeldud kütteõli.

Reeksport Eestist suurenes 42 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 48 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud kütuste, telekommunikatsiooni seadmete, okaspuu saematerjali ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid, transpordivahendeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Kõige rohkem suurenes 98 miljoni euro võrra transpordivahendite, 78 miljoni euro võrra mineraalkütuste ning 62 miljoni euro võrra masinate ja mehaaniliste seadmete sissevedu.

Kaupu imporditi enim Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt ja Leedust, kust toodi sisse enam kütteõlisid ja ka mootorikütuseid ning Saksamaalt imporditi rohkem sõiduautosid.