Euroopa Komisjon prognoosib majanduse hoogsat taastumist

Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis. Foto: Jochen Tack via www.imago-images.de/imago images/Jochen Tack

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt elavneb Euroopa majandus oodatust kiiremini, kuna aasta esimene kvartal oli aktiivsem kui eeldati ja teises kvartalis kiirenes pandeemia ohjeldamiseks võetud piiravate meetmete leevendamine tänu tervishoiualase olukorra paranemisele.

Eesti SKP kasvab sel aastal eeldatavasti 4,9 protsenti eelkõige tänu piirangute kaotamisest saadud tõukele, aga ka seetõttu, et pensioni II sambast välja võetud säästud võivad ajutiselt tarbimist hoogustada.

2022. aastal peaks kasv eratarbimise ja investeeringute mõjul jääma 3,8 protsendi juurde. Selle aasta kasvuprognoos on optimistlikum, kui kevadel eeldati. Seda tänu esimese kvartali oodatust oluliselt suuremale majanduskasvule (+4,8% vs -1%), mida toetasid valitsussektori kulutused ja soodne ekspordikeskkond. Inflatsioonimäär jõuab sel aastal 2,2-protsendini peamiselt tänu kütusehindade tõusule ja teenuste kõrge inflatsiooni tõttu. 2022. aastal peaks inflatsioon veelgi suurenema.

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et Euroopa majandus kogub taas täistuure, kuna selleks on nüüd olemas kõik eeldused.

«Tänu tõhusale strateegiale viiruse leviku tõkestamiseks ja vaktsineerimise edenemisele saime majanduse avada arvatust kiiremini. Kaubandussektor on hästi vastu pidanud ning kodumajapidamised ja ettevõtted on näidanud, et nad suudavad COVID-19 aegse eluga arvatust paremini kohaneda,» märkis ta.

«Pärast pikki piirangutekuid on tarbijate kindlustunne ja turism tõusuteel, ehkki turvalise reisimise tagamiseks tuleb alati arvestada uute viirusetüvede ohuga. Selle lootustandva prognoosi eest tuleb muu hulgas tänada õigel ajal tehtud õigeid poliitikavalikud ning selles on arvesse võetud märkimisväärset hoogu, mille taaste- ja vastupidavusrahastu lähikuudel liidu majandusele annab. Me peame hoolikalt silma peal hoidma suureneval inflatsioonil, mis on eelkõige ajendatud suuremast sise- ja välisnõudlusest. Ja nagu alati, peame arvestama meie erinevustega: mõnedes liikmesriikides jõuab majandustoodang uuesti kriisieelsele tasemele juba 2021. aasta kolmandas kvartalis, mis on suurepärane saavutus, kuid teistes ei käi see niisama kiiresti. Toetavad poliitikameetmed peavad jätkuma seni, kuni vaja, ja riigid peaksid järk-järgult üle minema diferentseeritumale eelarvepoliitikale. Kuid seni tuleb jätkata jõupingutusi Euroopa inimeste vaktsineerimiseks, et viirusetüved meist eemal hoida,» selgitas Dombrovskis.

2021. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt peaks EL-i ja euroala majandus kasvama sel aastal 4,8 protsenti ja 2022. aastal 4,5 protsenti. Eelmise, kevadise prognoosiga võrreldes on kasvumäär 2021. aastal oluliselt kõrgem nii ELis (+0,6 protsendipunkti) kui ka euroalal (+0,5 protsendipunkti) ja 2022. aastal mõnevõrra kõrgem nende mõlema puhul (+0,1 protsendipunkti). Eelduste kohaselt saavutab reaalne SKP nii EL-is kui ka euroalal uuesti oma kriisieelse taseme 2021. aasta viimases kvartalis, see tähendab kvartal varem kui arvati kevadprognoosis.

Kasvu hoogustumist eeldatakse mitmel põhjusel. Esiteks oli majandustegevus esimeses kvartalis oodatust aktiivsem. Teiseks vähenes tänu viiruse leviku tõkestamise strateegiale ja vaktsineerimiseleuute nakkusjuhtumite ja haiglaravi vajajate arv, mis omakorda võimaldas EL-i liikmesriikidel teises kvartalis majanduse taas avada. Eriti hästi mõjus see teenustesektoris tegutsevatele ettevõtetele. Tarbija- ja ettevõtjaküsitluste optimistlikud tulemused ja liikuvust puudutavad andmed viitavad sellele, et eratarbimises on taas alanud jõuline kasv. Lisaks sellele on märke EL-i-sisese turismi taaselavnemisest, mis peaks veelgi hoogustuma pärast 1. juulit, kui käiku tuleb EL-i digitaalne COVID-tõend. Üheskoos peaksid need asjaolud üles kaaluma negatiivse mõju, mis on töötleva tööstuse teatud osi tabanud ajutisel sisendite nappusel ja suurenevatel kuludel.

Eelduste kohaselt on majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ja -investeeringud ning seda toetab tööhõive, mis peaks liikuma majandustegevusega ühes taktis. EL-i peamiste kaubanduspartnerite jõuline kasv peaks mõjuma soodsalt EL-i kaupade ekspordile, teenuste eksport aga kannatab rahvusvahelise turismi vallas veel püsivate piirangute tõttu.

Märkimisväärse panuse majanduskasvu peaks andma taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastu poolt prognoosiperioodil toodetav jõukus on eelduste kohaselt umbes 1,2 protsenti EL-i 2019. aasta reaalsest SKP-st. Kasvuimpulsi eeldatav suurus püsib võrreldes eelmise prognoosiga põhimõtteliselt sama, kuna viimaste kuude jooksul ametlikult esitatud riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest pärinev teave kinnitab üldiselt kevadel antud hinnangut.

Suuremaks prognoositakse ka selle ja järgmise aasta inflatsiooni. Eeldatakse, et energia ja kaupade hinnatõus, piiratud võimsusest ning teatavate sisendite ja toorainete nappusest tulenevad kitsaskohad tootmises ja elav nõudlus nii kodu- kui ka välismaal avaldavad tarbijahindadel sel aastal tõususurvet. 2022. aastal peaks see surve järk-järgult kahanema sedamööda, kuidas tootmisvõimsust piiravad probleemid lahendatakse ning pakkumine ja nõudlus ühtivad.

Nüüd prognoositakse niisiis, et sel aastal on inflatsioon EL-is keskmiselt 2,2 protsenti (+0,3 protsendipunkti võrreldes kevadprognoosiga) ja 2022. aastal 1,6 protsenti (+0,1 protsendipunkti). Euroala inflatsiooniprognoos 2021. aastaks on keskmiselt 1,9 protsenti (+0,2 protsendipunkti) ja 2022. aastaks 1,4 protsenti (+0,1 protsendipunkti).

Kasvuväljavaadetega seotud ebakindlus ja riskid on suured, kuid üldiselt tasakaalus.

Uute viirusetüvede tekkest ja levikust tingitud riskid rõhutavad seda, kui oluline on vaktsineerimiskampaaniaid veelgi hoogustada. Majandusriskid on eelkõige seotud kodumajapidamiste ja firmade reaktsiooniga muudatustele piirangute vallas.

Kui tarneprobleemid püsivad oodatust kauem ja hinnasurve annab ennast tarbijahindades rohkem tunda, võib inflatsioon osutuda prognoositust suuremaks.

See prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 26. juuni seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuste poliitika kohta tehtavate eelduste puhul, võetakse prognoosis arvesse teavet 28. juuni seisuga Kui uusi poliitikameetmeid ei ole usaldusväärsel viisil teatavaks tehtud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi ning kaks vaheprognoosi. Vaheprognoosides käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartali SKP-d, inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmisel aastal ning EL-i ja euroala koondnäitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine majandusprognoos on 2021. aasta sügisene majandusprognoos, mis on kavas avaldada 2021. aasta novembris.