Torude jäätumise tippaeg võib seista veel ees: Viimsi Vee väitel on kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks just ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet õhutemperatuur tõuseb.
Kuidas torude jäätumist vältida?
Külmumise ärahoidmiseks tuleb veetorud paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri ehk 1,5–1,9 meetrit maapinnast.Kui see pole enam võimalik, tuleb kasutada lisasoojustust – paigaldada küttekaabel või isolatsioon. Oluline on veetoru majasisendi koht, see tuleb samuti teha külmumise piiri sügavusele. Tihti selles just eksitakse ja toru külmub nimelt selles kohas.
Lihtsaim ja ökonoomseim meetod veetorude ja -mõõdiku kaitsmiseks on küttekaabli kasutamine. See võimaldab ühtlasi likvideerida vee kondenseerumisest põhjustatud tilkumist. Küttekaabel võib olla isereguleeruv ehk kütmine toimub vaid teatud kindla temperatuurini langemise korral.
Teine võimalus on paigaldada anduriga elektrooniline termostaat. Küttekaabel tarbib elektrit vaid siis, kui selleks on vajadust. Toru soojenedes lülitab termostaat kaabli automaatselt välja. Süsteemid on keerulised ja on parem, kui neid paigaldavad professionaalid.
Toru külmudes suureneb jäätunud vee maht ning see on ohtlik just metalltorude puhul, mis võivad lõhkeda. Plastik annab vee paisumisele järele, kuid korduv jäätumine võib sedagi kahjustada.
Juba jäätunud torusi tuleb hakata sulatama. Sulatamisel tuleb metall- ja plasttorude puhul käituda erinevalt. Metalltoru või kraani on võimalik lahti sulatada madalpinge vooluallikaga (kuni 42 V), seda peaks siiski tegema spetsialist.Metalltoru võib sulatada ka kütteelemendiga, näiteks leeklambiga. See ei anna tulemust juhul, kui külmunud koht on maja veesisendist liiga kaugel. Kuum vesi sobib samuti, kuigi ka see võib mõne aja möödudes külmuma hakata.
Plasttoru saab sulatada aurugeneraatori, kütteallika või sooja veega, kindlasti mitte lahtise tulega. Alati on soovitav kutsuda appi vastava ala spetsialistid. Iseseisval sulatamisel jälgi tule-ohutust.