Ehitusteadlane: otsige naaber üles ja hakake kütma
5. veebruar 2012, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger soovitab kütmata seisvate korterite omanikud üles otsida, sest inimestel endil on raske kõrvalkorterist tuleva külma eest kaitsta.
«No mida teha, kui naaberkorterit ei köeta? Naaber üles leida ja kütma hakata,» oli Tallinna Tehnikaülikooli professori Karl Õigeri esimene soovitus külmetavatele naabritele. Kui majas on olemas ühistu, siis peaks professori sõnul asjaga tegelema ühistu.
«Kui neid võimalusi ei ole, siis tuleb soojustada naabri ja oma korteri vaheline sein, lagi jne nagu välispiire,» lisas professor Õiger. Sel juhul tasuks Õigeri sõnul pöörduda asjatundja poole.
Tema kolleegi, Tallinna Tehnikaülikooli professor Teet-Andrus Kõivu sõnul on inimesel, kui tema naaberkorter on pidevalt kütmata, suhteliselt raske midagi radikaalset ette võtta.«Vast ainult seda, et termostaatventiilide olemasolul need täielikult avada ja võib kasutada suurt sooja vaipa,» sõnas professor Kõiv, lisades, et tavaliselt on sellest vähe kasu.
Uutes kortermajades aitaks see, kui küttekehadele paigaldada niisugused termostaatventiilid, mis on minimaalse temperatuuri piiranguga, näiteks 16 C.
Siseseinu on professor Kõivu sõnul võimalik soojustada, kuid see on päris kulukas ja sellega vähenevad tubade pindalad. «Seetõttu on kortermajades, eriti nendes, kus soojustus korteritevahelistes piirdetarindites puudub, ikka mõistlikumad regulatsioonid, mis ei võimalda korteri siseõhu temperatuuri liialt alandada,» sõnas Kõiv.
Välisseinu seest soojustada ei soovitata
Mõlema professori sõnul tuleb hoolikalt kaaluda enne, kui asuda välisseinu seestpoolt soojustama. «Kui peetakse silmas välisseinte seespidist soojustamist, siis see oleneb hoone konstruktsioonist, so kas kivisein, paneelhoone, puithoone ja milline on konkreetne seina konstruktsioon,» rääkis professor Õiger. Ta lisas, et kivi- või raudbetoon (paneel-) seinte puhul on parem mitte seestpoolt soojustada. «Äärmisel juhul, kui see osutub võimalikuks, siis on vaja asjatundlikku lahendust, mida mõne sõnaga lihtsalt kirjeldada ei saa,» toonitas Õiger.
Professor Kõivu sõnul tekib kivi- ja betoonvälisseina sisemisel soojustamisel väga suur niiskuse kondenseerumise oht olemasoleva välisseina sisepinnale soojustuse all. «Ja seda seetõttu, et ideaalselt toimivat aurutõket soojustuse sisepinnal ette näha on väga raske. See viibki hallituse tekkeni soojustuse all,» selgitas Kõiv. Ta lisas, et olukorda leevendaks väga hästi toimiv ventilatsioon.