Üks populaarsemaid petuskeeme on pangatöötajate teesklemine eesmärgiga ohvrilt raha välja petta. Sellel aastal on juba kahe miljoni euro väärtuses eestimaalaste sääste sattunud kelmide rahakotti, selgus finantsinspektsiooni seminaril.
Kui annad oma Smart-ID või Mobiili-ID paroolid petturile, siis pank saab ainult käsi laiutada (1)
Finantsinspektsiooni veebiseminaril võtsid oma ala eksperdid sõna levinumate petuskeemide teemal ja jagasid näpunäiteid pettustest hoidumiseks.
Pangaliidu juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul on petturid väga loomingulised. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on 170 juhtumit, kus mõni kelm on esitlenud ennast pangatöötajana. Helistajad räägivad enamasti vene või inglise keelt ning helistamise ettekäändeid on seinast seina. Põhjuseks tuuakse küberünnakuid, probleeme makstete või ülekannetega, laenudega jne.
Keskmine ohver on vene keelt rääkiv üle 55 aasta vanune inimene. Pariku sõnul on kõned sageli väga agressiivsed ja helistaja käsib kiiresti näiteks võtta pangakontolt sularaha välja kahtlaste tehingute tõttu ning tuua see mõnele panga «agendile» või üritatakse kellegi pangakonto paroole või kasutajatunnuseid saada. On ka juhtumisi, kus öeldakse, et inimene laeks alla endale mõne turvarakenduse, mis tegelikult on pettus ja annab petturile ligipääsu ohvri seadmele.
Pank ei küsi mitte kunagi su isiklikke andmeid
Parik võrdleb oma Smart-ID või Mobiili-ID ligipääsu äraandmist valgele paberilehele allkirja andmisega. Kui vabatahtlikult on paroolid loovutatud siis pangal pole võimalust vaidlustada juba tehtud tehinguid.
Samuti tasuks inimestel meeles pidada, et pangad ei helista ega kirjuta mitte kunagi sooviga saada kliendi kontodele ligipääsu. Parik sõnab, et põhjusega saadavad pangad PIN-koodid kinnises ümbrikus: «Need on ainult kliendile ja mitte kellelegi muule». Kui taoline kõne ka saadakse, siis alati on põhjust helistada panga klienditoele või enda kliendihaldurile ja küsida üle, kas on pangast on ka päriselt mõni kõne tehtud.
Investeerimiskelmid loovad illusioonid suurest tootlusest
Keskpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur selgitas lahti levinumate pettuste skeemi. Politsei statistika andmetel on juba selle aasta esimese viie kuuga tekitatud kahju juba kahe miljoni euro väärtuses.
Esmalt kelmid kasutavad ära sotsiaalmeedias olevat infot, et luua näiline side ohvriga. Otsitakse üles nt töö- või elukoht, mida usalduse tekitamiseks ära kasutada. Telefoniga rääkides ollakse ülimalt veenvad ja lubadused tootlusest ning edust ei tunne otsa ega äärt.
Müügikõne eesmärk on saada ohver oma veebiplatvormile, kuhu ta siis investeerimise eesmärgil oma raha saaks kanda. Platvormid on ainult fassaad oma illustreerivate graafikutega, mis näitavad tootlust, mida pole olemas, rahalt, mida samuti pole. Niiviisi petetakse inimestelt igakuiselt aina rohkem raha välja. Ühe meetmena tuvustatakse ohvrit mõne «asjatundjaga», kes on välja valinud ohvri tema silmapaistva investeerimistaktika eest. Seeläbi on nüüd ohvril mentor, kes suunab ta investeeringuid.
Kuldne aeg saab otsa, kui ohvrid soovivad oma raha välja võtta. Takistusena kerkivad siis teele igasugused tasud, mis vaja maksta enne kui oma raha kätte saab. Seejärel ühendus katkeb ja enam ohver mingit vastust kelleltki ei saa. Ilmneb, et tegu on pettusega. Kuid petturite looming siin seisma ei jää. Ohvriga võtavad ühendust advokaadid, kes tasude eest on nõus aitama petturid kinni püüda ja raha kätte saada.
Lauri sõnul on inimesed niiviisi nõus viimasedki säästud mängu panema ja isegi laenu võtma, lootuses oma raha päästa. Advokaadid on muidugi petturite kolleegid ja kaovad koos rahaga jäljetult.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer pani oma ettekandes südamele, et inimesed kontrolliks enne investeermisotsuse tegemist ettevõttete tausta ja vaataksid, kas asutusel on kehtiv tegevusluba. Olles teadlik erinevatest skeemidest aitab see hoiduda petturite küüsi langemisest.