Järelvaatamine ⟩ Millised on levinumad petuskeemid ja kuidas finantskelmide eest hoiduda?

Kuidas petuskeemidest hoiduda. Foto: Bermix Studio / Unsplash

Teisipäeval,  6. juulil kell 9.30 korraldab finantsinspektsioon veebiseminari «Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm», kus eksperdid jagavad soovitusi ja nippe aina kavalamaks muutuvate kelmide vältimiseks, selgitavad, kuhu häda korral pöörduda, ning arutlevad ka karistusraamistiku kitsaskohtade üle. Seminari saab jälgida Postimehe vahendusel. 

Seminaril räägitakse ka sellest, millised on levinuimad petuskeemid, mis küsimusi küsivad end pangatöötajatena esitlevad kelmid ja miks valgekraedest kurjamid tihti puhtalt pääsevad.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul teevad enim muret läbimõeldud skeemid, kus kelmid asuvad välismaal ja kannatanutelt väljapetetud raha riigist kiirelt välja viivad. «Praegust olukorda iseloomustab skeemide rohkus. Konkreetsest skeemist sõltumata on oluline, et inimene oskaks end kaitsta. Kõige lihtsam viis selleks on kelmidega vestlusesse mitte asuda ning kahtlane telefonikõne kohe lõpetada,» sõnas Laur.

Sageli esitlevad petturid end telefoni teel pangatöötajatena ja räägivad, et toimunud on mingit sorti küberrünne või inimese kontol märgatakse kahtlast tegevust ning küsitakse kontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid. «Oluline on meeles pidada, et pank ei küsi mitte kunagi inimeselt telefonitsi tema PIN-koode või muid kontole pääsemiseks vajalikke andmeid,» märkis pangaliidu juht Allan Parik ja lisas, et see on info, mida telefoni teel kunagi jagada ei tohi.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul võiksid inimesed alati enne investeerimisotsuste langetamist teha selgeks, kas ettevõttel on olemas tegutsemiseks nõutav luba või mitte.

«Üks sagedasemaid pettuse valdkondi on erinevate investeerimisteenuste pakkumine. Finantsinspektsiooni kodulehel on kõik finantssektorisse lubatud isikute nimed avalikult kättesaadavad ja seda tasub alati enne investeerimisotsust kontrollida. Lisaks tegevusloa olemasolule tasub vaadata finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud hoiatusteateid. Kui oleme selle ettevõtte eest hoiatanud, siis peaks see peas punase tulukese põlema panema,» märkis Tammer ja lisas, et lisaks Eestiga seotud ettevõtetele hoiatatakse finantsinspektsiooni lehel ka välismaiste ettevõtete eest.

Seminari kava:

• Pangaliidu juht Allan Parik räägib sellest, kui tihti esitlevad kelmid end pangaametnikena, ning koodidest ja salasõnadest, mida selliste kõnede tegijatele kunagi anda ei tohi.

• Politsei- ja piirivalveameti majanduskuritegude büroo juht Leho Laur kirjeldab enim levinud petuskeeme ja annab nõu, kuidas neid skeeme ära tunda.

• Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer räägib sellest, kust kontrollida finantssektoris tegutseva ettevõtte tegevusloa olemasolu, ja hoiatusteadetest, mida inspektsioon taas oma kodulehel avaldama hakkab.

• Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ning Riigiprokurör Sigrid Nurm arutlevad selle üle, miks valgekraed tihtilugu karistustest pääsevad ja mida seaduses muuta tuleks.

Seminari modereerib Kaisa Gabral finantsinspektsioonist.