Ministeerium kaalub korterite kütmise kohustuslikuks tegemist

Paljudes ahujuküttega majades on osa kortereid tühjad ning nende naabritel tuleb selletõttu rohkem kütta. Foto: Toomas Huik/Postimees

Justiitsministeerium kaalub seadusemuudatust, mis kohustaks ka tühjalt seisvate eluruumide omanikke neid kortereid kütma.

«Oleme teadlikud korteri küttekulu jagamise probleemidest olukorras, kus üks naaber oma korterit ei küta ning me ei välista, et seda küsimust on võimalik täpsemalt reguleerida,» ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets. Ta lisas, et Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) ettepanek justiitsministeeriumile on igati asjakohane ning tegemist ongi väga tõsise küsimusega. «Nii et me kindlasti kaalume seda küsimust ja EKÜL tehtud ettepanekut tõsiselt,» kinnitas nõunik.

Murumets lisas, et põhimõtteliselt võimaldab ka kehtiv õigus ühel korteriomanikul teiselt nõuda, et see hoiaks oma korteris sellist temperatuuri, mis ei nõua ülejäänud korterite ülemäärast kütmist.

Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva kinnitusel on kütmata ja tühjalt seisvaid kortereid üle Eesti ning tegu on aastatepikkuse probleemiga. «Korterid seisavad tühjana ja naaber peab ka seda kütma, sest soe läheb läbi vaheseina, ning sellega kaasnevad suured küttekulud,» rääkis Jõgeva. Eriti palju on selliseid probleemseid elamisi maakohtades, kus pärast katlamaja likvideerimist on korterid ümberehitatud elektriküttele.
Kuna tegu on laialt levinud probleemiga, siis otsustas korteriühistute liit esitada vastava muudatuse korteriomandi ja -ühistu seadusse.
«Tegime ettepaneku, et korteris, mis on kas ahjuküttega või on eraldunud üldisest küttesüsteemist või kus on küttekulu jaoturitega süsteem, oleks tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ja ka majakonstruktsioone,» rääkis  Jõgeva. Vastava temperatuuri määramine jäeti mehe sõnul asjatundjate hooleks. «Igasugustest uuringutest tuleneb, et see peaks olema vähemalt 16, 17 kraadi, siis ei hakka naaber korterit kütma» lisas Jõgeva.

Praegu ei saa kütmata korteri naabrid aga Jõgeva kinnitusel suurt midagi ise ära teha. «Hetkel on ainus lahendus see, et ühistu ise sisemiselt reguleerib selle ära näiteks oma põhikirjas,» selgitas korteriühistute liidu esindaja. Kui põhikirjas on vastav punkt sees, aga seda ei täideta, siis võib pöörduda kohtusse, et nõuda põhikirja punktide täitmist. Ühtegi sellist kohtulugu aga Jõgeva ei tea.

Kütmata korteri kõige drastilisema näitena meenub Jõgevale juhtum Keilas, kus elektriküttega korteris oli lisaks kinnikeeratud küttele ka aken lahti jäetud ning naabrid avastasid selle alles siis, kui torud ära külmusid.