Lugeja küsib: kas puugihammustus on tööõnnetus?

Puuk. Foto: Erik Prozes / Postimees

Pean töö tõttu tihti metsas käima ning eelmisel nädalal avastasin pärast metsas käimist käe pealt puugi. Õnneks olid kolleegil autos pintsetid ja ta tõmbas puugi välja. Kui ma nüüd haigeks jään, kas siis on tegemist tööõnnetusega, küsib lugeja ja lisab, et vaktsineerimist tööandja neile pakkunud ei ole.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja:

• täitis tööülesannet;
• tegi tööandja loal muud tööd;
• tegutses tööandja huvides;
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Puugihammustus on küll tööõnnetus, aga enamasti hammustus ise inimesele vaevusi ei põhjusta, pigem on probleemiks hilisem võimalik haigestumine.

Haigestumise puhul nt puukentsefaliiti või -borrelioosi võib tegemist olla kutsehaigestumisega. Kui inimene kahtlustab, et haigestumine võib olla tööst tingitud – kui nakatumine toimus tööl –, siis tuleb sellest arstile teada anda.

Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Seejärel otsustab, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte.

Teavita tööandjat

Küll aga tasub juhtumist kohe teavitada tööandjat. Kui ütlete seda tööandjale alles pärast haigestumist, võib olla keeruline üheselt tõendada, et saite puugi tööülesandeid täites.

Kirjeldatud juhtumi puhul saab puugi eemaldanud kaastöötaja oma selgituse anda ning kinnitada töötaja juttu. Kuid kui töötaja oleks olnud üksi, on hiljem väga keeruline tõendada, et puuk saadi just tööd tehes, aga mitte paar päeva hiljem kodumurult või kodumetsast marjul käies.

Puukentsefaliidi või puukborrelioosi peiteperiood võib olla mitu nädalat (enamasti 3–4 nädalat) ja nii võib haigestumise seostamine töökeskkonnaga olla väga keeruline ja kohati ka võimatu. Tööandja saab info selle kohta, millal ja mis asjaoludel puugihammustus aset leidis, edastada töötervishoiuarstile.

Kui töötaja peab oma tööd (osaliselt) tegema kohtades, kus on oht puugihammustuseks, siis riskianalüüsi käigus tuvastab tööandja ka ohu võimalikuks kutsehaigestumiseks puukentsefaliiti või -borrelioosi. See omakorda paneb tööandjale kohustuse tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin.