Ida-Euroopas vaktsiinid aeguvad, sest keegi ei taha neid

Meditsiiniõde tassimas Pfizer BioNTechi vaktsiinikarpi Hunedoara lähedal Lääne-Rumeenias. Foto: DANIEL MIHAILESCU

Vaktsineerimiskampaaniad Rumeenias ja Bulgaarias on keerulises olukorras, sest paljud kodanikud ei soovi end vaktsineerida. Kümned tuhanded vaktsiinidoosid on tulnud juba hävitada, sest nende säilimisaeg oli lõppenud.

Euroopa Liidu idanurgas püüavad kaks riiki meeleheitlikult vältida väärtusliku tooraine raiskamist, milleks on Covid-19 vaktsiinid, vahendab Bloomberg.

Rumeenias ja Bulgaarias on nõudlus vaktsineerimise järele langenud, mistõttu on rohkelt vaktsiine jäänud üle, mida ametnikud peavad kiiresti enne nende kehtivusaja lõppu ära kasutama. Alternatiiv oleks nende hävitamine, kuid arvestades vaktsiinide puudust mujal, näiteks vaesemates Aafrika riikides, oleks see ilmselgelt halb mõte.

Kuna üleliigsed doosid kuhjuvad, müüakse või annetatakse vaktsiine teistele riikidele ja Bulgaaria hotellindus nõuab, et väliskülalisi vaktsineeritaks tasuta. Nõudlus Rumeenias on langenud nii palju, et Argentina ragbi rahvusmeeskonna liikmed said sel kuul Bukarestis enne mängu oma vaktsiinid kätte.

Skeptilisus kahes riigis tuleneb pikaajalisest usaldamatusest ametivõimude suhtes, samuti kahtlustest mõne vaktsiini suhtes, eriti pärast AstraZeneca ohutusprobleeme. Rumeenias on ainult 24 protsenti elanikkonnast täielikult vaktsineeritud ja Bulgaarias on see näitaja poole väiksem.

Rumeenia olukord on isegi veelgi pakilisem, sest kolmapäevase seisuga on 35 000 AstraZeneca doosi kehtivusaeg lõppenud. Bulgaarias on umbes 20 000 vaktsiini, mille tähtaeg on juuli lõpus, kuigi nad loodavad, et paljud neist kasutatakse enne tähtaega ära teise annusena.

Mõlemad riigid soovivad mõistagi edasisi tarneid edasi lükata, et vältida ülemäärast tarnet. Rumeenia puhul on järgmise kahe kuu jooksul tulemas riiki 4,4 miljonit uut annust.

Vähene vaktsineerimine kujutab endast ka ohtu ELi ühistele jõupingutustele pandeemiast jagu saamiseks. Ühendus on juba praegu silmitsi viiruse deltatüve ohuga, mis on levimas Ühendkuningriigist, kuna rahvatervist puudutavaid piiranguid on leevendatud ja inimesed lähevad suvepuhkustele.

«Hiljutised müügid või annetused ei mõjuta vaktsiini kättesaadavust meie kodanike jaoks,» ütles Rumeenia asetäitja Andrei Baciu. «Kuid me peame leidma tasakaalu vaktsiinivoogude jaoks, et maksimeerida kasu kõigi jaoks.»

Kuna nõudlus Bulgaarias väheneb, kavatseb valitsus annetada 150 000 (peamiselt AstraZeneca) doosi Balkani naaberriikidele. Riigi turismilobi soovib, et väliskülalised saaksid vaktsiinid tasuta.

«Kuna Bulgaaria ja me kõik oleme nende dooside eest maksude kaudu tasunud, soovitame neid kasutada vaktsiiniturismi stimuleerimiseks, selle asemel et neid prügikasti visata,» ütles eelmisel nädalal riikliku turismiameti tegevdirektor Polina Karastoyanova.

Rumeenias suunab valitsus oma tähelepanu linnadest maapiirkondadesse, et päästa oma takerduvat vaktsineerimiskampaaniat. Riik loodab, et kohalikud arstid, kellel on tihedad sidemed kohalike kogukondadega, aitavad veenda inimesi vaktsineerimise kasulikkuses, kuigi hoiakute muutmine on raske ülesanne.

Rumeenia valitsusel ei paista olevat suuri lootusi, et nende algatused toovad kiire edu. Nad nõustusid sel nädalal müüma peaaegu 1,2 miljonit doosi oma Pfizeri vaktsiine Taanile. «Me saame iga päev taotlusi,» ütles peaminister Florin Citu. «Me müüme Taanile ja kavatseme müüa ka teistesse riikidesse.»