/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/07/01/13886548t1h03e2.jpg)
Luminori peaökonomist Tõnu Palmi sõnul vajaks toornafta turg praegu naftakartelli OPEC+ poolset pakkumist juurde, et taltsutada edasist hinnakasvu 80 dollarini barrelist ja sealt edasi.
Tõnu Palm: toornafta turg vajab hinnakasvu taltsutamiseks lisapakkumist (1)
Palmi hinnangul oleks hinnatase 65–70 dollarit barrelist palju tervislikum arvestades, et koroonaviiruse mõju maailma majandusele püsib jätkuvalt ulatuslik ja ebaühtlane. «Liiga kiire energiahindade kasv ei pruugi tulla lõppkokkuvõttes kasuks ka toornafta tootjatele endale, sest see võib tuua kaasa nõudluse kasvu jahenemise ja probleemid inflatsiooniga,» märkis Palm pressiteate vahendusel.
Ökonomist selgitas, et jõuline energiahindade kasv on kannustanud tagant ka muid toorainehindasid. «Pikemat aega kosuvad energiahinnad jõuavad varem või hiljem ka laiemalt hinnakasvu ja see lööb tarbijate sissetulekuid. Samas tööstusmetalle tarbivad ka toornafta tootjad ise,» lisas ta.
Palmi sõnul kasvatab kõrgem hinnatase – 80 dollarit ja sealt ülesse – konkurentsi ka väljaspool Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) olevate tootjatega, sealhulgas ka taastuvenergia tootjatega.
«Seega OPEC tõenäoliselt jätkab maailma majanduse tänase kiire kasvu ning toornafta varude vähenemise taustal küll tootmise järk-järgulist suurendamist, kuid mitte piisavas tempos, hoides hinnad soovimatult kõrged,» ütles Palm ja lisas, et toornafta tootjate eelarvesse laekub antud hinnatasemel kopsakad summad. Kõrgemaid hindu tunneb Eesti tarbija praegu autot tankides ja eluaseme energiakulude näol.
Ökonomisti hinnangul on märkimisväärne, et toornafta Brent hind 75 dollarit barrelist ei ole mitte ainult kõrgem möödunud aasta kriisiaja tasemest, vaid ka juba ülemöödunud aasta hinnalipikust ja seda 15 protsendi võrra.
Palmi sõnul ei ole ka koroonaviiruse riskid kuhugi kadunud. Kuigi arenenud riskide kasvuväljavaade on jõuline, siis mitmed Aasia riigid, mille vaktsineerituse tase on madal, kogevad praegu koroonaviiruse delta tüve kiire leviku tõttu taas tööstuse aeglustumist, sealhulgas Malaisia, Indoneesia, Tai ja India. Seejuures delta viirus puudutab ka nooremaid inimesi ja seega kujutab see potentsiaalselt riski ka Aafrika mandri jaoks.
«Mitmed arenevad turud on koroonaviiruse piirangute leevendamise juba peatanud piirkondades, kus uus viirusetüvi on taas pead tõstmas,» ütles peaökonomist. Tema hinnangul aitab vaktsineerituse kõrgem tase Ameerika Ühendrikides, Hiinas ja Euroopas aitab küll uue viirusetüve negatiivset mõju vähendada, kuid ei saa välistada lokaalseid tagasilööke, sealhulgas turismipiirkondades, kus inimestevahelised kontaktid on tihedamad.
Palmi sõnul vajavad majandused senisest mõõdukamat hinnasurvet, mis tuleneb praegu valdavalt energiahindadest. Samas euroala majandus ei jõua Euroopa keskpanga prognoosi kohaselt kriisieelsele tasemele enne järgmise aasta esimest kvartalit.
Ta tõdes, et hinnakasvu tempo järgmisel aastal küll Euroopas aeglustub, kuid seni kogetud tempokas energia- ja toorainehindade kasv alles levib tootjahindadest järk-järgult ehitus- ning tarbijahindadesse.