Eesti kaitsetööstusettevõtete projektid said Euroopast 6 miljonit

Eesti kaitsetööstuse demopäev Tapal Foto: Meelis Meilbaum /Virumaa Teataja

Seitse Eesti kaitsetööstusettevõtte osalusega projekti said Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmist kuus miljonit eurot uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks - Eesti riik finantseerib projekte ligi poole miljoni euroga.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et eelkõige annab Euroopa Liidu teadus-arendustegevuse koostööprojektides osalemine kodumaisele kaitsetööstusele võimaluse Euroopa Liidu eelarvevahendite toel arendada Eestile olulisi militaarotstarbelisi tehnoloogiaid ning arendada meie majandust.

«Paranevad Eesti teadusasutuste ja ettevõtete võimalused osaleda olulistes kaitsealastes teadus- ja arendusprojektides ning meie kaitsetööstusettevõtete ligipääs rahvusvahelistele tarneahelatele,» ütles Laanet.

Ta lisas, et käesoleval aastal oli Eesti jaoks eriti oluline regionaalne mõõde. «Mitmeid projekte viiakse ellu koostöös naabritega Balti riikides ja Põhjamaades, mis võimaldab ühishangete ja ühisvõimete arendamiseks teha koostöös teiste Balti riikide ja Põhjamaadega arvestades Läänemere regiooni vajadusi,» lausus Laanet.

Rannikukaitseradarite projekt PADIC sünnib Eesti-Rootsi-Soome koostöös. Regiooni kliimatingimustesse sobiva soomuki arendus toimub koostöös Soomega projektis FAMOUS. Küberrünnakute tõrjumise võimaluste arendust CYBER4DE, luuakse osaliselt koos Venemaaga piirnevate riikidega.

Laanet rõhutas, et tänu kaitsetööstuse arendamisele ühiselt tugevneb nii Eesti kui kogu Euroopa kaitsevõime – väheneb killustatus, sest pakkujate valik ja konkurentsivõimeliste toodete saadavus EL-i turul laieneb ning väheneb sõltuvus kolmandate riikide tehnoloogiatest ja seadmetest.

Cybernetica, Talgen Cybesecurity, Criffin R&D, CAFA Tech, Rantelon, Defsecintel Solutions ja Marduk Technologies osalusega projektides arendatakse mobiilne tööriist küberünnakutele kiireks reageerimiseks ja traumahaige käsitsemise simulaator meditsiinimeeskondadele, arendatakse välja võimekus meremiinide lõhkamise automatiseerimiseks, passiivsensoritel põhinev radaritehnoloogia ning integreeritud droonitõrjelahendus ja tehisintellektil põhinev lahingujuhtimissüsteemi tehnoloogia. Samuti uuritakse tehnoloogilisi võimalusi keerukates maastiku- ja kliimatingimustes opereerivate, uue põlvkonna maismaasõidukite väljaarendamiseks.

Future Highly Mobile Augmented Armoured System (FAMOUS) on Soome algatatud ja juhitav projekt, mille eesmärk on viia läbi teostatavusuuring uue põlvkonna soomustatud maismaasõidukite arendamiseks, mis sobiks kasutamiseks ekstreemsetes kliima- ja maastikutingimustes. FAMOUS projekti konsortsiumi juhib Patria. Eesti ettevõtetest on tööstuspartner Cybernetica.

Deployable Cyber Defence Toolbox for Cyber Rapid Repsonse Teams (CYBER4DE) on Leedu algatatud projekt eesmärgiga arendada mobiilne ja modulaarne kübertööriistakast küberrünnakutega tegelevatele meeskondadele kiirreageerimiseks, mis võimaldaks tundmatutes süsteemides ja erinevates keskkondades küberintsidenti lahendada. Eestist poolt on tööstuspartner Talgen Cybersecurity. Lisaks on õppuste materjalide kokkupanekuks ja teostamiseks kaasatud küberväljaõppekeskus CR14.

Virtual Reality Trauma Simulator (ViReTS) on Läti algatatud projekt, mille eesmärk on reaalajas toimiva virtuaalse simulaatori loomine traumahaige käsitlemise harjutamiseks. Eestist osaleb partnerina Criffin R&D (VR Lab). Projektis osaleb ka Saksamaa.

Mine Risk Clearance for Europe (MIRICLE) on Belgia juhitav projekt meremiinide lõhkamisroboti arendamiseks. Projekti konsortsiumit juhib Belgia-Prantsusmaa ettevõte Naval Group. Eesti ettevõtetest on konsortsiumi liige CAFA Tech. Projekt lahendab probleemi, et kuidas vähendada miinituukrite (inimeste) kasutamist laengute paigaldamisel meremiinidele.

Passive Acquisition by Digital Convergence (PADIC) on Rootsi juhitav projekt passiivsensoritel põhineva rannikukaitse radarite arenduseks. PADIC projekti juhib Rootsi ettevõte SAAB, kaasuvad Soomest Patria ja Eestist CAFA Tech ja Rantelon. Loodav passiivradarite lahendus pakub Eestile huvi meie rannikukaitsetehnoloogiate planeerimisel.

European Approach of AI transversality applied of Defence Programs (AI4DEF) on Taani juhitav projekt, mille eesmärk on AI tehisintellekti lahendustel põhinev juhtimissüsteem, mis pakub tõhusamat otsustustuge. Projekti on Eestist kaasatud Defsecintel Solutions. Projekti kõige väärtuslikumaks osaks Eesti jaoks on loodava AI andmekeskuse idee. Seni on olnud probleemiks, et tehisintellekti treenimine vajab suuri andmehulkasid, mida väikeriikidel ja väikeettevõtetel on keeruline saada. Seetõttu oleks vajalik luua ühendatud võimekus nende andmete hoiustamiseks ja jagamiseks.

Joint European System for Countering Unmanned Air Systems (JEY-CUAS) projekti eesmärk on droonitõrje süsteem, mis integreerib droonide avastamise (sensorid), juhtimise ja kahjutuks tegemise elemendid. Tulemiks on modulaarne, teisaldatav ja paindlik arhitektuur. Eestist on kaasatud Marduk Technologies.