Tallinna halduskohus vaagis teisipäeval Vjatšeslav Leedole kuuluva Väinamere Liinid OÜ üle 23,9 miljoni euro suurust nõuet riigi vastu.
Halduskohus teeb otsuse Väinamere Liinide miljonite nõudes riigi vastu
Väinameri Liinid OÜ taotleb Eesti vabariigilt kahjuhüvitisena 23 972 869,86 eurot ning sellelt võlaõigusseaduse alusel arvestatud viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Väinamere Liinid palus halduskohtul ka tuvastada, et riigikohus jättis õigusvastaselt lahendamata ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahjunõude varasemas haldusasjas, milles menetleti Väinamere Liinid OÜ kaebust Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinide vedaja leidmise riigihankes tekitatud kahju hüvitamiseks.
Kahjuhüvitise nõudes on halduskohus Väinamere Liinide kaebuse eelnevalt tagastanud läbivaatamatult, kuid Tallinna ringkonnakohus saatis selle halduskohtusse menetluse jätkamiseks tagasi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) viis 2014. aastal läbi saarte parvlaevaliinidel
teenuse osutaja leidmiseks hanke. Väinamere Liinide väitel anti sõlmitud hankelepinguga ebaseaduslikku riigiabi, kuna hanke võitis Tallinna Sadama tütarettevõtete OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping ühispakkumus.
Väinamere Liinid leidsid, et MKM-i korraldatud riigihanked olid üksnes formaalsus ning võitja oli juba ette ära otsustatud. Firma väitel andis MKM võitjale rahalist ja mitterahalist abi, sealhulgas edastas konfidentsiaalset infot kavandatava riigihanke ning Väinamere Liinide pakkumuse ja majandustegevuse kohta.
Väinamere Liinid nõudis 2016. aasta augustis esitatud kaebuses MKM-lt kahju ehk 23,9 miljoni euro hüvitamist, kuna leidis, et MKM rikkus riigiabi rakendamiskeeldu. Kohtud jätsid laevafirma kaebused rahuldamata.
Riigikohus asus 2019. aasta oktoobris tehtud otsuses seisukohale, et Väinamere Liinid pole keelatud riigiabi andmisel põhinevat kahjunõuet esitanud ning jättis EL-i õiguse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude menetlemata.
Väinamere Liinid tõdes, et nii Euroopa kohtu kui ka Euroopa inimõiguste kohtu praktika näeb ette kahju hüvitamise, kui kahju tekitaja on liikmesriigi viimase astme kohus.
Väinamere Liinide hinnangul seisneb riigikohtu rikkumine selles, et kohus ei taganud tõhusat õiguskaitset, kuna ei võimaldanud sisulist vaidlust üldse kohtu ette tuua ning leidis erinevatel ja omavahel vastuolus olevatel põhjustel, et nõuet ei ole võimalik sisuliselt menetleda.