Vedajad tahavad võõrtööjõudu: sajad meie vedajad võitlevad ellujäämise eest

Rekad maanteedel. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eesti maanteetranspordi ettevõtjaid ühendav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) tegi valitsusele saadetud kirjas rea ettapenekuid, mis lihtsustaks sektori ettevõtetes võõrtööju kasutamist, et rahvusvahelises konkurentsis püsida. 

 ERAA juhatuse esimehe Andres Tootsmani ja nõukogu esimehe Jaak Kivisilla allkirjaga pöördumises tehakse ettepanek kutsuda kokku ministeeriumiteülene kohtumine ja moodustada mitme ministeeriumi ja ametkondade esindajatest töörühm, leidmaks kiireid lahendusi kitsaskohtadele, mis halvavad Eesti autoveonduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja viivad kogu veondussektori paratamatule hääbumisele.

«Tänaseks on kujunenud olukord, kus autovedajad on konkurentsis lõplikult alla jäämas naaberriikide, eeskätt Leedu ja Poola vedajatele. Maanteetranspordi ekspordikäibe erinevus Eesti ja Leedu vahel on ligi 10-kordne ja see vahe üha kasvab,» seisab kirjas. 

«Eesti veondussektor ei suuda enam areneda ning oma seniseidki tegevusmahtusid säilitada, rääkimata kasvamisest. Juba täna võitlevad sajad meie vedajad ellujäämise eest ning selle tendentsi jätkudes saab Eestist peagi maanteetransporditeenust importiv riik.»

ERAA kirjas tõdetakse, et rahvusvaheline autoveondus kasutab täna väga suures mahus väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevat tööjõudu. Kui autoveonduse korraldamisele on ühtsed ranged nõuded seatud Euroopa Liidu tasemel, siis võõrtööjõu värbamisele saab reegleid kehtestada iga riik iseseisvalt.

Reeglid drastiliselt erinevad

ERAA märgib, et kahjuks on täna need reeglid Eestis ja Leedus drastiliselt erinevad, mistõttu töötabki Leedu ettevõtetes ligi 65 000 väljastpoolt Euroopa Liitu pärit autojuhti, Eestis on neid aga vaid umbes 1600.

«Eestis on võõrtööjõu värbamine ääretult keeruline ja protseduur tekitab väga suurt halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigile. Lisaks on ette nähtud, et lühiajalise töötamise korral saab isik töötada vaid 365 päeva ja siis peab lahkuma riigist 90 päevaks. D viisa antakse maksimaalselt 730 päevaks, kuid töötada saab sellest vaid 548 päeva,» kirjutavad vedajad.

«Need ajalised piirangud ei ühildu veondussektori tegevusloogikaga ega arvesta inimfaktoriga ning põhjustavad olukorra, kus me küll värbame töötajaid ja koolitame nad välja, kuid hiljem leiavad nad endale uue tööandja juba mujalt, eeskätt Leedust,» seoisab kirjas.

Väga suur ebavõrdsus valitseb vedajate kinnitusel ka töötasude maksmisel. Kui Leedus ja ka muudes riikides saab maksta võõrtöötajatele sektori keskmist palka, siis Eesti seadused näevad ette riigi keskmise palga maksmist.

«Leedus on sektori keskmine palk ca 600 eurot, Eestis üle 1000 euro, Eesti riigi keskmine palk oli aga eelmisel aastal üle 1400 euro. Tulemus on, et iga töötaja pealt maksab Eesti ettevõtja tööjõumakse üle kahe korra rohkem, kui mitmed teised lähipiirkonna riigid,» kirjutavad ERAA juhid. 

Tõstmaks Eesti maanteetranspordi ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi tagamaks kogu sektori jätkusuutlikkust, teevad kirjutajad järgmised ettepanekud:

• Lihtsustada võõrtöötajatele lühiajalise töötamise ja D viisa taotlemise/väljastamise regulatsioone ning võimaldada rahvusvahelistel vedudel pikemat töötamist.
• Kehtestada veondussektori jaoks eraldi elamislubade kvoot või ka kvoodivabastus.
• Kehtestada kohustus maksta võõrtöölistele sektori keskmist, mitte kogu riigi keskmist palka.

KIrja autorite sõnul erineb  autoveondus enamikest muudest valdkondadest selle poolest, et Eesti ettevõttesse tööle võetud välismaalasest autojuht viibib Eestis kas minimaalselt (sõidu alustamiseks ja lõpetamiseks) või üldse mitte (kui ta sõidab pidevalt kahe välisriigi vahet). «Seega ta ei ela Eestis, ei kavatse siia kolida ise ega koos suguvõsaga ja ei kasuta ka enamikku meie riigi poolt pakutavaid hüvesid ja teenuseid, küll aga laekuvad võõrtöötaja maksud Eesti riigile. Nagu ka tema tööandja omad,» tõdevad kirja autorid. 

«Veondussektor suudaks panustada Eesti sisemajanduse kogutoodangusse ja riigi tulubaasi vähemalt kaks korda rohkem, kui see on võimalik tänastes konkurentsitingimustes. Kui täna on sektori ekspordimaht 400 miljonit eurot ja see on kahanevas trendis, siis õiglastes konkurentsitingimustes oleks reaalne kasvatada see maht lähiaastatel 1 miljardi euroni,» tõdevad vedajad, lisades, et  õiglastes konkurentsitingimustes tekkiv lisatulu ja kasum lubaks ettevõtjatel mitte ainult edukamalt konkureerida rahvusvahelistel turgudel, vaid ka panustada kaasaegsemate ja keskkonnasõbralikumate veokite soetamisse ja töötajate töötingimuste parandamisse.

«Leiame, et Eesti autoveondussektori ellujäämine ja edukas toimetulek on riigi jaoks strateegiliselt tähtis. Kui peaks juhtuma tõsisem kriis või eriolukord (nagu nägime koroonapandeemia haripunktis, mil mitmed riigid panid piirid lukku ja igaüks seisis enda eest), on oluline, et meie riigil säiliks igas olukorras iseseisev transpordivõimekus, et elutähtsad ja muud kaubad ning reisijad saaksid veetud igas olukorras,» tõdevad ERAA juhid.