Maksusüsteemi muutmise arutelud ei peaks praegu keskenduma nii väga sellele, mitu protsenti maksu ühe või teise tululiigi pealt koguda, vaid kuidas tagada avalike kulutuste rahastamise jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kaspar Oja: rahastamise probleem ei ole enam tuleviku küsimus, see on juba kohal (2)
«Mida täpselt ja kui palju maksustada, on poliitiline otsus,» lausus Oja, lisades, et maksustamisest sõltub ka see, kui palju toetuseid ja avalikke teenuseid me saame endale lubada. «Eesti peamine väljakutse seisneb selles, kuidas säilitada riigi teenuste rahastamise jätkusuutlikkus vananevas ühiskonnas,» kinnitas ta.
Eesti riigieelarve on olnud mõnda aega struktuurselt puudujäägis, mis näitab seda Oja sõnul seda, et pikaajaline rahastamise probleem ei ole enam tuleviku küsimus, vaid see on juba kohal.
Palju on olnud juttu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusest, aga sarnased probleemid puudutavad ka näiteks tervishoidu. «Vanemad inimesed vajavad rohkem tervishoiuteenused, aga samas saab neilt koguda vähem makse. Surve kulude suurendamiseks kasvab koos rahvastiku vananemisega, kuid maksutulu kuivab kokku,» selgitas Oja.
Seda protsessi võimendab töötamise muutus, mis tähendab seda, et järjest suurem osa inimestest töötab tänapäeva mõistes ebatraditsioonilistes töövormides, makstes sedasi ka vähem makse. «Maksusüsteemi muutmise arutelud ei peaks praegu keskenduma nii väga sellele, mitu protsenti maksu ühe või teise tululiigi pealt koguda, vaid kuidas tagada avalike kulutuste rahastamise jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis,» lausus Oja.