Uus põllumajanduspoliitika seab fookusesse väikepõllumehed ja kliima

Lehmad. Pilt on illustratiivne Foto: Shutterstock

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Luksemburgis kiideti heaks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform, mis näeb ette väike ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete ning keskkonnakaitseliste ökokavade suuremat toetamist.

Uus ÜPP näeb ette otsetoetuste iga-aastasest eelarvest kohustusliku 10% eraldamise ümberjaotava toetuse jaoks eesmärgiga suunata otsetoetusi rohkem väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

«Kuigi otsetoetuste õiglasema jaotuse eesmärk on igati mõistetav, ei pruugi 10% otsetoetuste eelarve ümberjaotamine anda oodatud tulemust meie suure rendimaa osakaalu tõttu,» avaldas maaeuluminister Urmas Kruuse muret. Ta avaldas lootust, et eesmärgi saavutamisel arvestatakse liikmesriikide eripäradega.

Uus ÜPP strateegiakava toetab üleminekut kestlikumale põllumajandusele ning püstitab kõrged kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu saavutamise eesmärgid. Liikmesriikidel tuleb ökokavadele eraldada vähemalt 25% oma otsetoetuste eelarvest. Samuti tuleb vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest eraldada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkide jaoks.

«Luksemburgis sündinud kokkulepe on üks suuremaid viimastel aastakümnetel läbi viidud ÜPP reforme. Uue ÜPP ambitsioonikus on korralikuks väljakutseks põllumehele, kuna reformipaketti on tugevalt põimitud keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning ühiskonna üldisemad ootused toidutootmise jätkusuutlikkusele,» märkis Urmas Kruuse.

«Eesti poolt vaadates võime mitmete kompromissina sündinud kokkuleppe tulemustega rahul olla, aga on ka neid kohti, mille valguses tuleb senised siseriiklikud ÜPP rakendamiseks tehtud ettevalmistused ja valikud üle vaadata,» ütles minister. «Kokkulepet on oodatud pikalt ning see on väga vajalik põllumajandusettevõtetele tuleviku tegevuste planeerimisel.»

Nüüd kus ÜPP reformipaketi üldised põhimõtted said heakskiidu, jätkub järgmise EL eesistujamaa Sloveenia ajal arutelu reformi tehniliste detailide üle. Samal ajal tuleb liikmesriikidel ette valmistada ja Euroopa Komisjonile esitada oma ÜPP strateegiakavad. Seejärel peab komisjon kavad omalt poolt heaks kiitma, et liikmesriikidel oleks võimalik neid 2023. aastast rakendama hakata.