R, 7.10.2022

Liibanoni liir on kaotanud 90% oma väärtusest ja riik on kokkuvarisemise äärel

Ronald Reinap
, reporter
Liibanoni liir on kaotanud 90% oma väärtusest ja riik on kokkuvarisemise äärel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kütuse lootuses: autojuhid ootamas Beiruti bensiinijaamas järjekorras, et osta defitsiidiks kujunenud bensiini.
Kütuse lootuses: autojuhid ootamas Beiruti bensiinijaamas järjekorras, et osta defitsiidiks kujunenud bensiini. Foto: AZIZ TAHER

Liibanoni olukord on alati olnud habras, kuid nüüd on pandeemia ja sadamaplahvatuse tagajärjed viinud riigi sügavasse majanduskriisi.

Liibanoni tõsine majandus- ja finantskriis on jätkuvalt halvenemas. Liibanoni liir jõudis mustal turul kõigi aegade madalaimale tasemele, teatas kohalik meedia laupäeval. Andmete kohaselt maksis üks USA dollar esimest korda üle 17 000 liiri. Liibanoni valuuta on seega kaotanud enam kui 90 protsenti oma väärtusest alates kriisi puhkemisest peaaegu kaks aastat tagasi, vahendab Der Spiegel.

Liiri kokkuvarisemisega on kaasnenud tarnekriis, sest Vahemere äärne riik sõltub suurel määral impordist. Kütusepuuduse tõttu on tanklate ees iga päev pikad järjekorrad, kus ärritunud autojuhid peavad tundide kaupa ootama, mis on viinud ka kaklusteni. Liibanoni tegevvalitsus vähendas reedel kütusetoetusi.

Liibanoni majandus- ja finantskriis puhkes 2019. aasta oktoobris. Seda süvendasid koroonapandeemia ja augusti alguses Beiruti sadamas toimunud plahvatus. Toona plahvatas tuhandete tonnide koguses ammooniumnitraatväetist, mida ei olnud aastaid nõuetekohaselt ladustatud.

Liibanon on ka maailma üks kõige rohkem võlgades olevaid riike. Inflatsioon on riigis üle 100 protsendi ning toiduainete puhul on hinnatõus isegi üle 200 protsendi. Rohkem kui 60 protsenti elanikkonnast elab vaesuses.

Samal ajal ei ole Liibanonil tegutsemisvõimelist valitsust, kuna poliitilised jõud ei ole juba mitu kuud suutnud kokku leppida uues valitsuses. Riigi juhtkond seisab silmitsi massiliste korruptsioonisüüdistustega. Kriitikud süüdistavad neid selles, et nad on viinud Liibanoni võlgadesse justkui Ponzi skeemi abil. Lääne riigid ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ei taha anda abi enne, kui valitsus otsustab reformide läbiviimise üle.

Märksõnad
Tagasi üles