Kristina Kallas: valitsuserakondade maksudebatt on vildakas (9)

Postimees
Copy
Kristina Kallas
Kristina Kallas Foto: Remo Tõnismäe

Valitsuserakondade käivitatud maksudebatt on vildakas, probleem on valesti püstitatud ja tegeletakse vaid sellega, kuidas raha juurde saada, leidis Eesti 200 juht Kristina Kallas.

«See, mida Eesti riigijuhtimises juba pikka aega vaja on, on põhjalik riigi pikaajaliste kulude revisjon,» ütles Kallas. «Meil puudub täna ülevaade pikaajalistest kuludest, me ei tea millised kulutused on põhjendatud ja milliseid tuleks muuta, tõsta või vähendada.»

Kõige lihtsam on tema sõnul juurde tekitada uusi makse või siis silmapetteks ka olemasoleva maksusüsteemi sees mängida maksumääradega, koormust ühelt maksuliigilt teisele tõsta.

«Eesti maksudebatt peaks täna algama eeldusega, et maksukoormuse suurendamisest ei saa rääkida enne, kui me ei ole kulutamist üle vaadanud," ütles Kallas. «Samuti tuleb lähtuda eeldusest, et maksudebati eesmärk ei ole niivõrd riigi tulude kasvatamine kui majanduskeskkonna juhtimine.»

Eesti 200 teeb omaltpoolt neli ettepanekut maksudebati oluliseks avardamiseks.

Esiteks, tööjõumaksude langetamine on pikas plaanis hea mõte, kuid selleks, et riik pankrotti ei läheks, on enne vaja üle vaadata riigi pikaajalised kulud ehk siis teha eelarve revision ja hakata üles ehitama personaalset riiki.

Teiseks peaks maksudebatis keskenduma mitte ainult sellele, kuidas riigi tulusid suurendada, vaid sellele, millised riigi kulud ei ole põhjendatud. Tõsta maksu selleks, et pakkuda halvasti korraldatud tasuta ühistransporti on rumal ja lühinägelik.

Kolmandaks, tulumaksu ümberjagamine KOVidele ei lahenda kuidagi viimaste probleeme. Probleemiks on kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia puudumine. Ümberjagamise peenhäälestamisega ei teki kuidagi juurde vanurite hoolduseks vajalikku raha, sest rikkamad omavalitsused saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaeseks. Selle asemel oleks KOV tasandile tarvis ettevõtlust soodustavat maksusüsteemi. Julgemalt tuleb kaaluda dividendi maksusoodustust suurtelt investeeringutelt väljapool Tallinna või käibemaksu osalist laekumist omavalitsuse tuludesse.

Neljandaks peab maksudebatis keskenduma sellele, kuidas viia meie ettevõtteid globaalsel turul sellesse väärtusahela osassse, kus on kõrge lisandväärtuse tootmine ehk siis tänasel päeval rohelisem tootmine. Toetuste jagamise asemele tuleb rohepööre ellu viia eelkõige motiveeriva maksupoliitikaga. Eesti 200 tuleb lähiajal välja oma rohepöörde jaoks vajalike maksuettepanekutega. See on debatt, mida meil maksunduses on tarvis.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles