Üürifirma juht: usalduse puudumine on hetkel kurb reaalsus

Rendini tegevjuht Alain Aun Foto: Madis Veltman

Üürilepinguportaali Rendini juht Alain Aun räägib, miks on inimeste suhted üüriturul pingeliseks kiskunud.

Täna Postimehes ilmunud lugu «See on paljaksröövimine ja lepingu mittetäitmine!» ilmestab väga hästi üüriturgu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Hinnalist kinnisvara, midagi nii olulist kui kodu ja vähemalt kaht osapoolt hõlmavas tehingus on väga keeruline usaldust leida.

Esiteks lisaks veel pisut sellest, miks usaldus üürnike jaoks kaob. Viisime hiljuti Rendiniga läbi küsitluse üürnikke ja tagatisraha puudutavates küsimustes ning tulemused on murettekitavad. Selgus, et üle pooltel juhtudest (56%) on üürileandja jätnud üürniku makstud deposiidi peale üürilepingu lõppemist endale. Põhjuseid, miks tagatisraha tagasi ei saadud oli väga erinevaid.

Nii mõnigi üürnik tunnistas küll ka ise, et oli tekitanud korterile kahjustusi ning ei saanud raha tagasi selle pärast. Samal ajal oli ka näiteks selline juhtum, kus omanik võttis ära 800 euro suuruse tagatisraha, mille tagastamiseks pidi üürnik pöörduma üürikomisjoni.

Raha saadi viimasel juhul küll tagasi, kuid kõigil ei jätku visadust ega teadmisi, et selliseid kanaleid pidi oma õigust taga nõuda. Enamasti lepitakse lihtsalt sellega, et tagatisraha on üürimiseks vajalik kulu, mille võib heal juhul toreda boonusena lepingu lõppedes tagasi saada.

Mündil on ka teine külg

Nagu juba mainitud sai, siis minimaalselt on igal üüritehingul aga kaks osapoolt - üürnik ja üürileandja, paljudel juhtudel veel kolmanda osapoolena ka maakler. Ja kui ühelt poolt ongi üürituru probleem see, et on olemas ebaausaid üürileandjaid, kes tagatisraha oma suva järgi tagastavad või ei tagasta, siis on kahjuks üüriturul riski peamiseks allikaks siiski üürnik.

Sarnaselt üürnike hulgas läbi viidud küsitlusele tegime mõnevõrra samasuguse küsimustiku ka üürileandjate seas. Uurisime lähemalt üürivõlgnevusi ning nende tekkimist. Oluline on, et seejuures ei uurinud me lähemalt selle kohta, millised olid võimalikud kahjud korteri sisustusele või varale, juttu oli vaid võlgu jäämisest. Seega on küsitluse jahmatamapanevad tulemused vaid jäämäe tipp.

2/3 vastanud omanikest ütles, et neil on olnud probleeme sellega, et üürnikud ei tasunud oma üürimakseid õigeaegselt. Seejuures nendest veel 52% juhtudest oli olnud selles vallas muresid mitme erineva üürnikuga ning 95% juhtudest jäid probleemsed üürnikud võlgu mitmel korral järjest. Seega on suur hulk üürnikke Eestis probleemsed ning seda tihti ka täiesti süstemaatiliselt.

Kuidas leida kaotatud usaldus?

Üüriturg on Eestis ja ka mujal maailmas sellisel moel toiminud aastakümneid. Ühelt poolt peavad omanikud elama pidevas hirmus, et nende varaga juhtub midagi või neile ei maksta raha, mis täie õigusega neile kuulub. Lisaks veel ajakulu kõige sellega tegelemiseks, kui mingi olukord peaks aset leidma.

Üürnikud aga samal ajal eeldavad juba täiesti iseenesestmõistetavalt, et nendest kavatsetakse välja pigistada iga viimanegi raharaas - nii mõnigi kord on ka Eestis deposiidisumma kasvanud isegi juba mitmekordseks kuu üürisummaks, moodustades neljakohalise rahanumbri. Seda isegi olenemata sellest, kas üürniku reaalne maksekäitumine ja kohusetunne on adekvaatne või mitte.

Ainus reaalne lahendus kaotatud usalduse probleemile on üüriturg ümber korraldada ja luua uus standard, mis on õiglane mõlema osapoole suhtes. Ühest küljest on vajalik tagada vara omanikule ulatuslik turvatunne ning kaitsta teda ebaõiglaste üürnike eest, kes viivitavad oma maksetega või lõhuvad teiste inimeste vara. Seda on võimalik teha näiteks kindlustus- või käendusteenuse toel.

Teisest küljest ei ole vähem oluline see, et inimene, kelle maksekäitumine ja kohusetunne on igati korrektne ei pea tõestama, et tema pole kaamel. Tänapäeva maailmas, kus kõigest jääb maha märk, on probleemsete inimeste eristamine tehtav põhjalike automaatselt tehtavate taustakontrollidega ning ehitades platvormi, kuhu igast üürimisest jääb maha märk.