Põllumajanduskoda: ÜPP kokkulepe peab arvestama Eesti eripäradega (1)
28. juuni 2021, 09:27
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ootab esmaspäevaselt Euroopa Liidu (EL) põllumajandusministrite kohtumiselt kokkulepet 2023–2027. aasta EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osas, mis arvestaks nii Eesti põllumajanduse struktuuri kui siinsete looduslike eripäradega.
Esmaspäevaselt kohtumiselt oodatakse heakskiitu kompromissile, mis saavutati möödunud reedel Euroopa Parlamendi, EL-i nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajate vahel, teatas koda.
«Vajame hädasti selgust ÜPP 2023–2027 reeglite osas, mis võimaldab aegsasti ette valmistada siseriikliku kava põllumajanduspoliitika elluviimiseks. Kuigi uus ÜPP tähendab põllumeeste jaoks juba kehtivatele reeglitele lisaks uusi ja kulukaid nõudmisi, siis on põllumajandusettevõtetele vaja selget arusaama tuleviku planeerimiseks ja muudatuste elluviimiseks,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteates.
Ta tõi välja, et kuigi põllumajandusettevõtete sissetulekud on niigi suure surve all, siis ÜPP esialgne kokkulepe näitab, et tulevikus tuleb hakkama saada suuremate kulude ja väiksemate toetustega.
«Põllumeestelt oodatakse veelgi suuremat panustamist elurikkuse hoidmisesse, kliimamuutuste leevendamisse ja loomade heaolu tagamisse. Keskkonnahoidu ja tootmise uuendamisse suudavad panustada vaid kindlal majanduslikul järjel olevad ettevõtted, mistõttu on oluline, et ÜPP rakendamisel valitseks hea tasakaal keskkonnameetmete ja sissetulekute kindlustamise vahel,» märkis Sõrmus.
Tema sõnul vajame põllumajanduspoliitika meetmeid, mis aitavad kindlustada Eesti toidujulgeoleku ja siinse põllumajanduse tuleviku. «Kuigi ÜPP tuleviku osas on EL-i tasandil otsused sisuliselt tehtud, siis oluline roll on tehnilistel detailidel ning üksjagu ebakindlust on jätkuvalt õhus. Suureks küsimuseks on näiteks, kuidas rakendada Eestis toetuste ümbersuunamist väiksematele üksustele nii, et sellest võidaksid just tootmisele orienteeritud peretalud,» lisas ta.
Kodumaist toidutootmist hakkavad edaspidi tugevalt mõjutama ka EL-i väliskaubanduspoliitika ja soov jõuda kliimaneutraalsuseni ning saavutada strateegia «Talust taldrikule» ja elurikkuse strateegia ambitsioonikad eesmärgid taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamiseks ning mahetootmise osakaalu suurendamiseks põllumajanduses.
«Kõikidel nendel poliitikatel on kumulatiivsed mõjud meie põllumajanduse konkurentsivõimele, millest ei saa mööda vaadata,» ütles põllumajanduskoja juht.
25. juunil saavutatud esialgse ÜPP kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid vähemalt 25 protsenti põllumajanduse otsetoetuste mahust suunama kliima- ja keskkonnakavade rahastamiseks ning siseriiklike strateegiakavade koostamisel tuleb arvestada roheleppe eesmärkidega.
Vähemalt 10 protsenti otsetoetustest peab ümber jaotama väikeste põllumajandustootjate täiendavaks toetamiseks või rakendama selleks muid sobivaid meetmeid. Maaelu poliitika vahenditest vähemalt 35 protsenti tuleb kasutada keskkonna- ja loomade heaolu meetmeteks ning keskkonnainvesteeringuteks. Noorte põllumajandustootjate toetusmeetmete rahaline maht peab ulatuma vähemalt 3 protsendini otsetoetuste summast.
Kokkuleppe peavad veel formaalselt heaks kiitma EL-i nõukogu ja Euroopa Parlament.