Recep Tayyip Erdoğan avas laupäeval pidulikult vastuolulise Istanbuli kanali ehitustööd. Projekt on juba põhjustanud nii Türgi sisepoliitilise konflikti kui keskkonnakaitsjate vastuseisu. Mures on ka NATO Vahemere laevastik.
Euroopat ja Aasiat eraldav Bosporuse väin Istanbulis on üks maailma tähtsamaid kaubateid, mullu läbis seda üle 38 000 aluse ja viimastel aastatel on seal toimunud mitmeid laevaõnnetusi. Uue kanali läbilaskevõimeks on kavandatud 160 laeva päevas ehk poolteist korda rohkem kui Bosporuse väina praegune laevaliiklus. Välja pakutud 75 miljardi liiri (9,8 miljardit dollarit) maksumusega kanal rajatakse Bosporusest läände.
Uus laevatee suurendaks oluliselt Türgi mõjuvõimu piirkonnas, andes Erdoganile juurde nii majanduslikke kui sõjalisi ja geopoliitilisi hoobasid teiste Vahemere ja Musta mere äärsete riikide mõjutamiseks. 45 kilomeetri pikkune kavandatav laevatee on seni ambitsioonikaim Erdoğani «hulludest projektidest», mille abil on ta uuendanud Türgi taristut, lastes oma 18 võimuaasta jooksul ehitada uusi lennuvälju, sildu, teid ja tunneleid. Türgi ametnike sõnul on uue kanali ehitamine elutähtis, vähendamaks Istanbuli Bosporuse väina koormust.
NATO on mures
Kanali vastaste sõnul võib kanali ehitus lisaks keskkonnamõjudele kahjustada ka rahvusvaelist Montreux' kokkulepet. Konventsioon lubab tsiviilalustel läbida Bosporuse väina ja Dardanelle nii rahu- kui sõjaajal, lisaks reguleerib see Musta mere ääres mitteasuvate riikide sõjalaevade liiklust läbi väina. Uue kanali kaudu liiguksid laevad Vahemere ja Musta mere vahel lepingualuseid väinu läbimata ehk Türgil oleks ainuõigus otsustada, kes seal liigub.
NATO Foundationi maikuus avaldatud analüüsist nähtub, et uus kanal tekitab pingeid Venemaa ning Vahemere idaosas paikneva NATO laevastiku vahel. Venemaa loeb Musta merd oma mõjusfääris olevaks veekoguks ning Krimmis on suur sõjalaevastiku baas. Uus kanal aga annaks Türgile võimaluse lubada Mustale merele sõjalaevu, mis Montreux kokkuleppe tõttu seni pole Bosporuse väina saanud läbida. Teisalt tekiks Ankaral uue kanaliga võimalus lubada Venemaa sõjalaevadele vabam väljapääs Vahemerele, mis praegu on NATO laevastiku mõjusfääris.
«Täna avame uue lehekülje Türgi arengu ajaloos,» ütles Erdoğan tseremoonial, millel pandi nurgakivi ühe silla ehitamisele osana sellest projektist. Presidendi sõnul on projekti eesmärk «kindlustada kodanike turvalisus Istanbulis» ja võimaldada riigil «võtta tähtsam positsioon» rahvusvahelises kaubanduses. «Kõik projekti etapid on koostatud kooskõlas teadusega,» väitis ta. Enne presidenti tseremoonial sõna võtnud endine peaminister Binali Yildirim rõhutas, et see projekt ei riku ühelgi viisil Montreaux' kokkulepet.
Vastasseis Istanbuli linnapea ja keskkonnakaitsjatega
Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu, kelle valimisega kaotas võimupartei 25 aastat väldanud kontrolli riigi suurima linna üle, on projektile nii rahalistel kui ka keskkonnakaalutlustel ägedalt vastu. Pärast tema võimuletulekut on Istanbuli linnavalitsus seadnud linnas üles plakatid «Istanbuli kanali» vastu.
Novembris alustas siseministeerium Istanbuli linnapea vastuseisu tõttu kanali ehitusele tema suhtes uurimist. Siseministeeriumi kinnisvarade peavalitsuse uurimine puudutab plakateid väljenditega «Kas kanal või Istanbul» ja «Kes vajab Istanbuli kanalit?» ütles meeri kõneisik Murat Ongun. Uurimise aluseks on väide, et plakatid rikuvad põhiseaduse punkte, mis keelavad avalike ressursside kasutamise «administratsiooni ja riikliku poliitika vastu».