/nginx/o/2011/12/14/875728t1h508e.jpg)
Täna jätkuvad Moskvas Kremli-vastased protestid. Venemaa poliitilises kliimas on sula märke. Samas ei ole veel selge, kas muutunud on valitsuse taktika – või on aparaat väljumas kontrolli alt.
Kas Venemaal läheb tõesti sulaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal näidati ühe elitaarse Moskva linnaosa peenes restoranis varem keelatud dokumentaalfilmi «Atentaat Venemaale» 1999. aasta plahvatustest kortermajades, mis tõid kaasa teise invasiooni Tšetšeeniasse.
Peaminister Vladimir Putini vaenlase, oligarh Boriss Berezovski finantseeritud film süüdistab rünnakutes Vene eriteenistust.
«Aasta tagasi ei kujutanuks ette, et selleks loa saan,» ütles filmi levitaja Vadim Korovin, kes selgitas, et on saanud kultuuriministeeeriumist loa näidata linateost mitmes Moskva filmiklubis.
«See on poliitiliste raputuste tagajärg – bürokraatia on halvatud,» ütles Korovin. «Neil on tunne, et kui nad selle ära keelavad, ajavad nad rahva veel rohkem vihale.»
Putini dekaadi pikkuse autoritaarse valitsemise ajal on meediavabadusi rangelt piiratud. Isegi see, kui televisioonis näidatakse mõnda Kremli oponenti, on haruldane sündmus, mida inimesed hiljem tükk aega arutavad.
Samal ajal on kaalukaussidel Vene protestiliikumise tulevik: tänaseks kavandatud kolmas suurte meeleavalduste raund seisab silmitsi käreda, üle 20-kraadise pakasega.
24. detsembri «jõuluprotestidest», mis tõid tänavaile kuni 100 000 inimest, on möödas ligi kuus nädalat. Seetõttu on tänased sündmused oluliseks indikaatoriks, mis suunas asjad arenevad.
«Ma arvan, et tuleb sama palju, kui viimane kord. Võib-olla isegi rohkem,» ütles politoloog Vladimir Pribõlovski. «Miinus 20 venelasi ei hirmuta.»
Vene televaatajad, kes on juba hakanud harjuma pikkade ja igavate riiklikult heakskiidetud õhtuste uudistega, pidid pühapäeval üllatuma: riigikanalid näitasid intervjuusid protestijuhtide Boriss Nemtsovi ja Vladimir Rõžkoviga.
«Infoblokaad on murtud,» rõõmustas opositsioonilise veebisaidi Daily Journali peatoimetaja Aleksandr Rõklin. «Need ilmselged muutused juhtivate telekanalite informatsioonipoliitikas tõestavad, et Venemaa võib muutuda, kui kodanikuühiskonna surve jätkub.»
Nemtsov ütles oma blogis, et see oli esimene kord viie aasta jooksul, kui teda riigitelevisioonis näidati. Samas leidis ta, et tegemist ei ole siiski poliitilise sulaga, vaid težiimi katsega «imiteerida sõnababadust».
Nemtsov väitis, et saadet oli valikuliselt toimetatud, lõigates välja tema süüdistused, et teatud Vene ärimehed on lõiganud suurt kasu suhetest Putiniga.
Pribõlovski rõhutas, et kõik piirid pole kadunud – Aleksei Navalnõi, kõige populaarsema protestijuhi näitamine riigitelevisioonis on siiani keelatud: «Navalnõid nad ikkagi kardavad. Teatud tõkked on alles.»
Copyright The Financial Times Limited 2012