/nginx/o/2020/01/28/12901201t1h13f9.jpg)
Eesti toidutootjatele suunatud uus koolitusprogramm «Ekspordivägi» on Eesti riigi suurim toidusektori ekspordisuutlikkuse kasvule suunatud ettevõtmine. Selle abil loodetakse saavutada hüppelist kasvu nii toidutootjate koostöös, kasumlikkuses kui ka piiri taha müüdava kauba mahtudes.
Programmi raames asuvad Eesti toidutootjaid kolme aasta jooksul treenima Euroopa ja Eesti tippasjatundjad. Programmi eelarve on 0,5 miljonit eurot. Koolitusprogrammi elluviija on Marketingi Instituut ning tellija maaeluministeerium.
«Just praegu on meie hinnangul õige aeg teha ühiselt tark ja läbimõeldud pingutus, mis aitaks Eesti puhta looduse ja ainulaadse toiduvalmistusoskuse viia miljonite inimesteni kümnetes riikides üle maailma,» lausus maaeluminister Urmas Kruuse, lisades, et programmiga on kavas tõsta tootjate ja töötlejate ekspordikompetentsi ning tutvustada neile koostöövõimalusi.
Programmi «Ekspordivägi» eestvedaja, Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul koosneb kolmeaastane programm hulgast eriteemalistest seminaridest ja kontaktüritustest, mille läbiviijateks on igapäevaselt ekspordimaailmas tegutsevad oma ala parimad eksperdid Inglismaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Eestist.
«Programmi kokku pannes lähtume põhimõttest, et Eesti toidutootjad ja töötlejad leiaks võimalusi mahte kasvatavaks koostööks ning samas õpiksid ka oma tooteid looma ja ümber kujundama nii, et nad saaks edaspidi nende eest küsida rohkem raha. Hoiame eelkõige fookuses kõrge lisandväärtusega tooteid ja nende müüki,» rääkis Naarits.
Anu-Mall Naaritsa sõnul on Eesti toidusektori suurimaid katsumusi õige turuniši leidmine meie kaupadele avatud riikides. «Me ei suuda üldjuhul oma väiksuse tõttu rahuldada ühegi suure Euroopa kaubandusketi miinimumnõudeid. Ka meie toodete omahind on reeglina oluliselt kõrgem Poola ja teiste suurte põllumajandusriikide hinnast, lisaks võtavad transpordikulud viimasegi kasumlikkuse,» rääkis Naarits. ««Seda kõike arvestades tuleb leida just need tooted, riigid ja müüginišid, kus hind ja suured mahud ei ole peamine ostuargument,» lausus ta.
Lisaks tuleb läbi toidutootjate koostöö püüda transpordi- ja turunduskulusid alla saada. «Meie koolitajad teavad, kuidas seda teha, ja me siiralt loodame, et 2-3 aastat pärast programmi läbimist suudavad vähemasti pooled meie programmis aktiivselt osalenud ettevõtted näidata ekspordimüügi mitmekordistumist.»
Programmi «Ekspordivägi» avakonverentsile registreerus ligi sada osalejat, kuid Naaritsa hinnangul loodetakse programmiga jõuda selle kestuse jooksul kokku siiski sadade ettevõteteni. «Kõigile pole vaja kõiki seminare ja koolitusi, igaüks saab ise valida, kui mitmel teemal ta ennast harib,» lausus Naarits.
Programmi raames ollakse koolitustega olemas nii füüsilises koolitusruumis kui ka kaasatakse inimesi Zoomi vahendusel. Kolme aasta vältel plaanitakse kokku pidada üle 60 õppepäeva, lisaks kaheksa õppereisi ja õpitu praktiliseks rakendamiseks juhendamisi ettevõtetes. Ja seda kõike ettevõtjate jaoks absoluutselt tasuta.
«Loodame väga, et Eesti toidust ja maitsetest saab lähiaastatel meie kõigi uhkus, mis hakkab kujundama ka meie puhta loodusega riigi mainet. Maailmas on palju riike, kes oma ekspordis on teadlikult liikunud väärtusahelas kõrgemale ning kasvatanud seeläbi nii ekspordikoguseid kui ka väärtust. Näiteks võib tuua Iirimaa, Uus-Meremaa, Itaalia, Rootsi,» rääkis Naarits.
Teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edendamise tegevusvaldkonnas viiakse ellu «Eesti maaelu arengukava 2014–2020» meetme «Teadmussiire ja teavitus» tegevuse liigi «Pikaajalised programmid» raames ning seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)