Eesti lipp langes laevakontrolli memorandumi Paris MoU halli nimekirja
22. juuni 2021, 13:32
Eesti langes ühe kinni peetud laeva tõttu rahvusvahelise laevakontrolli memorandumi valgest nimekirjast hallile lehele.
Transpordiameti spetsialist Erki Varma selgitas, et kuigi esmapilgul võib see uudis tunduda taas mereriigiks pürgiva Eesti jaoks šokeeriv, on siiski tegemist nimekirja koostamise statistilistest eripäradest tuleneva otsusega, mis loodetavalt järgmisel aastal taas muutub.
«Kui me vaatame tausta, siis nii väikese laevastiku puhul töötab laevakontrollide arvestusmetoodika meie kahjuks ja üks õnnetu juhtum rikkus meie positsiooni ära. Kui nüüd reisilaevaliiklus koroonajärgselt taastub ja edukalt kontrolli läbinud laevade arv taas suureneb, siis liigume tagasi valgesse nimekirja. Praegu on mängureeglid sellised ja peame nende järgi tegutsema. Kvaliteedi mõttes meil tegelikult laevastikuga probleeme ei ole,» kinnitas transpordiameti Merenduse ja veeteede teenistuse direktor Marek Rauk.
«Paris MoU valge-hall-must nimekiri koostatakse iga-aastaselt ning see kehtib alates esimesest juulist. Nimekirja koostamisel võetakse aluseks lipuriigi laevade viimase kolme aasta kõikide sadamariigi kontrollide arv Paris MoU regioonis. Kontrollide arvu kasutades arvutatakse välja kinnipidamiste piirmäärad, mille ületamisel paigutub lipuriik vastavasse nimekirja,» selgitas Varma. Mustas nimekirjas on lipuriigid, kelle laevu kõige sagedamini välissadamates kinni peetakse; valges need riigid, kelle lipu all sõitvate laevade kinnipidamiste protsent on kõige väiksem. Nimekirja eesmärgiks on selle tulemuste kasutamine ühe näitajana laevade kontrolli sageduse välja arvutamiseks.
«Valge-hall-must nimekiri ei ole autahvel, kuigi meediakajastuste põhjal võiks nii arvata. Eesti kuulus Paris MoU valgesse nimekirja 2007. aastast kuni käesoleva aastani. Eesti viimase kolme aasta tulemuslikkuse indeks 0,01 viib Eesti lipu napilt halli nimekirja,» märkis Varma.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember ütles, et ei ole küll konkreetse laeva kinnipidamise juhtumiga kursis, kuid kui vaadata laevu, mis viimastel aastatel Eesti lipu alla tulid, siis oli halli nimekirja langemine päevade küsimus.
«Vanal laeval on isegi viisaka hoolduse puhul oht kontrolli käigus millegagi vahele jääda. Eriti veel kui reederid püüavad ka odavamalt läbi ajada, siis on päris suur tõenäosus, et kõiki tänapäevaseid nõudeid ei suudeta täita. Eesti lippu kandval kaubalaeval Chrystalwater töötab ukrainlastest odavtööjõud ja meie laevaregistrisse on tekkinud 42. aasta vanune alus Darina, mille kontrollimisel selgus näiteks, et ka tööjõulepingutega pole asjad sugugi korras,» kommenteeris Lember.
Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts lisas, et seoses veeteede ameti viimisega transpordiameti koosseisu on vähenenud Eesti mereline võimekuse ning riskid on suurenenud.
«Hoiatasin ka merenduse asekantsleri kokku kutsutud ümarlauas, et rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO kontrolli käigus võib selguda, et mitmed teisedki merelised funktsioonid ei ole meil nõuetekohaselt täidetud,» märkis Kõuts.
Miks Eesti halli nimekirja langes?
Juurpõhjus valgest nimekirjast halli langemisel on mitte niivõrd laevastiku halvenenud seisukorras, vaid arvestuste aluseks olevas valemis, mis kohtleb väiksemaid lippe/laevastikke ebavõrdsemalt võrreldes suuremate laevastikega, kelle kolme aasta kontrollide arvu mõõdetakse sadades ja tuhandetes. Rolli mängib eelkõige kontrollide ja kinnipidamiste arv kolme kalendriaasta jooksul.
Võrreldes 2019. aastaga vähenes Eesti lipu alla olevate välisriigis kontrollitud laevade arv 2020. aastal (pandeemia aastal) pea kaks korda. Sellega seoses valge-hall-must nimekirja koostamise aluseks oleva kolme aasta kontrollide arv vähenes 18%, mille tõttu langesime piiripeale, kus juba ühe laeva kinnipidamine tähendab halli nimekirja sattumist. Seoses 2019. aastal toimunud ühe kinnipidamisega ning kehtiva metoodikaga langeb Eesti lipp halli ehk keskmise tulemusega nimekirja. Koroona mõjutas Eesti lippu tavapärasest rohkem ka tänu sellele, et meie laevastikus on suur osakaal reisilaevadel, mille liiklus peaaegu peatus.
Uued põhimõtted nimekirja koostamiseks, mis arvestavad paremini ka väiksema laevastikuga lippudega, kus üks kinnipidamine kogu laevastikus ei tähenda veel valgest nimekirjast välja langemist, on väljatöötatud ja jõustuvad koos direktiivi 2009/16/EÜ muudatustega.
Mida halli nimekirja langemine Eesti laevadele kaasa toob?
Sisuliselt Eesti reederite jaoks see midagi ei muuda. Valge-hall-must nimekiri mõjutab laeva riskitegurit. Halli nimekirja langemine tähendab seda, et Eesti lippu kandev laev ei saa olla perioodil 01.07.2021 – 30.06.2022 madala riskiga laev, mille maksimaalne kontrollide vahe välisriigi sadamates võiks olla kuni 36 kuud. Eesti laevad on standardriskiga laevad ja maksimaalne kontrollide ajavahemik on kuni 12 kuud. Praktikas see reederitele kontrollimiste arvu suurenemist kaasa ei too, sest reisilaevu kontrolliti teiste nõuete alusel niikuinii 2 korda aastas ja teised laevad, mis välissadamaid külastavad, on reeglina alla 500 kogumahutavuse, kes ei saagi kvalifitseeruda madala riskiga laevadeks, kuna neil ei teki reederi ohutusnäitajate komponenti.
Allikas: Transpordiamet