Hoonestamata tootmismaa tehingute väärtus kasvas üle kümne korra

Tootmismaa. Foto: Madis Sinivee/Pärnu Postimees/

Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal hoonestamata tootmismaaga 270 tehingut, mille koguväärtus oli ligi 82 miljonit eurot, aastavõrdluses kasvas tehingute arv viiendiku ja koguväärtus üle kümne korra.

Märkimisväärselt kasvanud tehingute koguväärtuse taga oli eelkõige kaks suurtehingut, teatas maa-amet.

Mullu tehti hoonestamata ärimaaga 139, hoonestamata äri- ja tootmismaaga 90 ning hoonestamata tootmismaaga 270 ostu-müügitehingut, mida oli võrreldes varasema aastaga vastavalt 12 ja 18 protsenti vähem ning 20 protsenti rohkem.

Hoonestamata tootmismaa tehingute koguväärtus oli 2020. aastal rekordiline. Kui 2019. aastal ulatus tootmismaa tehingute koguväärtus 6,5 miljoni euroni, siis möödunud aastal ligi 82 miljoni euroni, mis tähendab üle kümnekordset kasvu.

Hoonestamata ärimaa tehingute koguväärtus oli 31,6 miljonit eurot, mis oli 2019. aastaga võrreldes 19 protsenti vähem. Äri- ja tootmismaa tehingute koguväärtus oli ligi 15 miljonit, mis oli aastavõrdluses 39 protsenti vähem.

Hoonestamata ärimaa mediaanhind oli mullu 27 eurot ruutmeetri kohta, hind langes varasema aastaga võrreldes ligi 12 protsenti. Harju maakonnas oli hoonestamata ärimaa mediaanhind 46,6 eurot, Tartu maakonnas 27,8 eurot, Pärnu maakonnas 12,2 eurot ja Ida-Viru maakonnas 9,6 eurot ruutmeetri kohta.

Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 3,9 eurot, mis tähendab ligi 35-protsendilist kasvu. Harju maakonnas oli ruutmeetri mediaanhind 26,3 eurot, Saare maakonnas 7,1 eurot, Tartu maakonnas 6,3 eurot, Pärnu maakonnas 3,3 eurot ja Lääne-Viru maakonnas 1,2 eurot.

Äri- ja tootmismaa mediaanhinnaks kujunes eelmisel aastal 26,3 eurot ruutmeetri kohta ning võrreldes 2019. aastaga on ruutmeetri mediaanhind langenud ligi 15 protsenti. Harju maakonna hoonestamata äri- ja tootmismaa mediaanhind oli 33,8 eurot ruutmeetri kohta ja Tartu maakonna mediaanhind 24 eurot ruutmeetri kohta.