Kaardista olukord
Esiteks tuleks suhelda inimesega, kes rikkumisest teada andis. Tavaliselt on tegemist mõne naabriga. Temaga tasub täpsemalt rääkida, selgitada välja probleemi olemus ning seejärel minna edasi teiste häiritud inimeste kaardistamisega. Ühtlasi tasuks kokku koguda nende inimeste kontaktandmed ning võimalusel ka nendepoolsed ütlused kirjalikus (nt e-maili) vormis, soovitab Siht.
Samas hoiatab ta, et naabrite kaebuste suhtes ei tasu kriitikameelt kaotada, eriti kui kaebused pärinevad vaid ühelt inimeselt. «Kui ükski teine majaelanik midagi häirivat täheldanud ei ole, võib ka juhtuda, et probleemi sellisel kujul ei eksisteeri. Kindlasti tuleb aga iga naabrite kaebust tõsiselt võtta ning lähemalt uurida,» ütleb ta.
Rõhuta politsei olulisust
Pärast probleemi olemasolu kinnitamist ja naabritega suhtlemist on kõige olulisem neile selgitada, et efektiivseim moodus öörahu rikkumistele lõpu tegemiseks on politsei kutsumine. Just seda peaksid naabrid järgmisel korral tegema, kui öörahu rikutakse. Seejuures ei pea politsei isegi menetlust alustama, vaid piisab sellest, kui väljakutse on fikseeritud.
«Politsei väljakutsed on kõige olulisem tõend, mida üürnikuga üürilepingu lõpetamiseks kasutada saab. Väljakutsete kohta käiv informatsioon on võimalik hiljem PPA-st välja küsida, selleks on vaja vaid öelda, et ollakse korteri omanik,» selgitab üürijuhtumitele spetsialiseerunud jurist politsei väljakutsete olulisust.
Siht toonitab siiski, et politsei välja kutsumine on kasulik vaid juhul, kui öörahu parajasti rikutakse. Pärast juhtumi toimumist järgmisel päeval politsei välja kutsumine ei ole kuidagi kasulik ja lootus, et politsei pidutseja välja tõstaks, on täiesti asjatu. «Nii mõnigi inimene arvab, et politsei peaks sekkuma ka üüriprobleemide lahendamisel. Tegelikult neil sellist õigust ega kohustust ei ole,» ütleb jurist.