Pooled eestlased sattusid majandusraskustesse

Statistikaameti andmetel on paljud eestlased juba aastaid tunnetanud, et nende majanduslik toimetulek muutub aina raskemaks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Statistikaameti värske uuring näitab, et möödunud aastal tundsid majanduslikku survet pooled eestlased. Üllatuse valmistas aga see, et asi pole koroonas: juba 2019. aastal arvasid inimesed, et nende olukord on võrreldes kümnendi keskpaigaga aina hullemaks läinud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment nentis, et kuigi viimaste Eesti majanduskasvu numbrite ja kinnisvara valdkonna arengute valguses on tulnud kriisi asemel päevakorda jutud buumist, siis 2020. aasta andmete kohaselt seisid pooled leibkonnad silmitsi raskustega ja pea kolmandiku jaoks on majanduslik olukord viie aastaga halvenenud.

Samas suurt hoopi Leesmenti sõnul leibkondade majanduslikule seisule veel näha ei ole. «Eriti kui võrrelda möödunud majanduskriisi järgse ajaga. Kas käesoleva kriisi mõju leibkondade majanduslikule olukorrale jääbki pigem tagasihoidlikuks või ootab suurem tagasilöök veel ees, näitab aeg,» märkis analüütik statistikaameti blogis.

Leesment selgitas, et kriis võib olla üldine või jääda sektoripõhiseks. "Viimasel juhul võib hoop sektori tervisele olla küll tugev, kuid otseselt mõjutab see tunduvalt väiksemat osa elanikkonnast. Selleks, et tuvastada, kui paljusid nii eelmine majanduskriis kui ka koroonakriis on mõjutanud, keskendume kaudsete mõõdikute asemel sellele, kuidas leibkonnad ise enda olukorda hindasid," kirjeldas ta.

Leesmenti sõnul pani kümmekond aastat tagasi majanduskriis eestimaalaste rahakotile üsna tugeva põntsu – kaks kolmandikku leibkondadest kogesid majanduslikke raskusi. «Raskustest väljapääsemine on aga üsna vaevarikas ja olukorra paranemine nõudis aega. Pea pooled leibkonnad tunnistasid aastatel 2010–2012, et aasta varem oli nende majanduslik olukord parem,» märkis ta.

Aastatega on olukord hullemaks läinud

Aastateks 2015–2016 paranes olukord uuringu järgi siiski märgatavalt ning rohkem kui pooled leibkonnad suutsid end hõlpsalt ära majandada. «Üllatuslikult oli leibkondade hakkamasaamine siis mõnevõrra parem kui 2019. aastal. Seda hoolimata sellest, et mitmed objektiivsed mõõdikud näitasid 2019. aastal justkui olukorra paranemist: töötust oli vähem, teeniti rohkem ning see võimaldas ka enam tarbida,» selgitas ta.

Samuti paranes analüütiku sõnul tajutav olukord võrreldes varasemate aastatega. «Võib-olla peitus põhjus elatustaseme kasvuga kaasnenud kõrgemates standardites. Soovid ja ootused kasvavad ajas ja heaks eluks on vaja üha enamat,» nentis Leesment.

Hinnangud põhinevad statistikaameti viimasel kaheksal leibkonna eelarve uuringul.