Endel Palla: kärpimine tänasel päeval on lauslollus! (6)

Copy
Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla Keilas
Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla Keilas Foto: Valdur Vacht

80-aastasks saanud Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla ütleb, et kahju on ettevõttest lahkuda ja soovitab ettevõtjatel inimesi pigem ala- kui ülejuhtida.

«Harju Elekter on mulle nagu oma laps: olen selle loomisest saadik töötanud mitmetel ametikohtadel alates töödejuhatajast, lõpetades nõukogu esimehena. Sisuliselt on see mu elutöö, kahju on lahkuda,» ütleb Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla.

Kuidas hindate praegu Eesti arengut suures plaanis?

Kärpimine tänasel päeval on lauslollus. Näiteks puhkpilliorkestri aasta kulu eest saab osta heal juhul ühe lahingumasina, mis tähendab, et sõda kestaks ühe minuti kauem. Arvan, et on aeg muuta maksusüsteemi. Ettevõtete tulu ei ole hetkel maksustatud – kui 20 aastat tagasi selline lahendus loodi, eeldati, et see toob sisse välisinvesteeringuid, kuid see enam ei tööta.

Maksustamise teravik on olnud sisendite maksustamisele, mis mõjutab negatiivselt just tööstust: kõrged tööjõukulud ja energia- ja kütuseaktsiisid, mis omakorda mõjutavad transpordi hindasid. Sellise süsteemiga pole me konkurentsivõimelised. Välisinvestorid vaatavad pigem sisendite maksumäära, mitte niivõrd tulu maksustamist, ja teevad otsuse selle põhjal. Ka soosib tänane maksusüsteem rikkamaid, tekitades liigse kihistumise.

Mina soovitan kopeerida rohkem soomlastelt, kuid tendentsid näitavad, et pigem me nendest hoopis eraldume, ka valitsuse tasandil. Soome keele õpe peaks olema populaarne. Öeldakse, et saame inglise keelega ka hakkama, aga tundes soome töökultuuri, siis pigem nad teevad koostööd nendega, kellega saavad oma keeles asju ajada. Soovitan kõigil soome keelt õppida. Üks meie firma edu on olnud hea koostöö Soome suurfirmadega, kellelt oleme väga palju õppinud.

Koolitajad ise pole üldjuhul kunagi majanduses töötanud ega tea tegelikust elust kuigi palju

Olete öelnud, et teile on oluline säilitada ettevõtte puhul rahvuslik omapära. Mis see on?

See on lai mõiste. Ma ei ole seda meelt, et kapitalil pole rahvust. Kapitali omanikul on küll rahvus ja sellel on tähtsus. Maailm küll liigub globaliseerumise suunas, aga ma ei leia, et see ülipositiivne on.

Miks nii?

Töömeeleolu ja -moraal sõltuvad üpris palju rahvuslikust olemusest, kuuluvusest või omandist. On teatud patriotism ja tunded – ma olen eestlane, tahan teha hästi ja väljaspool ka hästi silma paista. Aga sarnased tunded on ka teistes riikides: on väga oluline, kas ettevõtte juht on omast rahvusest ja kas firma kuulub oma riigi investoritele. Kui me koondame oma Rootsi, Soome ja Leedu üksused Harju Elektri nime alla, võib sealne meeskond tunda, et mingisugused eestlased on kõik üle võtnud – töömoraal kannatab. Brändi loomise ja kokkuhoiu mõttes on aga hea, kui ettevõtted on ühise nime all. Et see ettevõtmine õnnestuks, peame sealsetele töötajatele ja klientidele pakkuma midagi rohkem ja paremini.

Millest ettevõtte hea käekäik sõltub?

Eks see sõltub eelkõige inimestest. Ei tea, kuivõrd see juhtimine seal aitab?! Muidugi lollusi teha ei tohi. Ka valdkond on selline: elektrita ei toimi siin maailmas miski. Me tegutseme alal, mida on alati vaja ja mis pidevalt areneb.

Mille järgi te töölisi Harju Elektrisse valite?

Insenere ja töölisi valides me vaatame tema teadmisi ja oskusi, aga kindlasti ka seda, kus ta enne töötanud on, kuidas on temast lugu peetud. Ma ütleks, et intervjuult saadud esmamulje peab 99% paika. Rääkimise viisist ja vastustest saab kohe aru, kellega on tegemist.

Milline juht te olete?

Pigem usaldan. Minu põhimõte on, et alajuhtimine on oluliselt parem kui ülejuhtimine. Vastasel korral võib kogu initsiatiivi tappa ja oma peaga enam mõelda ei taheta. Meie juhtimine on olnud algusest peale demokraatlik – osakonnad ja üksused on saanud ise otsustada, kuidas asju ajada. See võib olla ka meie edu pant. Peale analüüsi on oluline ka õigel kõhutundel, mis tekib aastate ja kogemusega.

Milline on Eestis olukord tehnikaharidusega?

Omal ajal oli inseneriharidus Eestis populaarne ja väga tugev. Seda oli näha, kui meie insenerid puutusid kokku välisfirmadega. Kahjuks on praegu näha allakäiku. Esiteks pole inseneriharidus populaarne. Õpitakse pigem pehmeid erialasid nagu ühiskonna- ja sotsiaalteadused või IT, aga IT üksinda ei ole mitte midagi – IT peab midagi juhtima. Võibolla on asi süsteemis: bakalaureus pole inseneri koha pealt mingi haridus. Magister on parem, aga saaks olla veelgi parem.

Ka kutseharidus pole meil populaarne. Soomes seevastu on kutseharidus kõrgel tasemel – inimeste arusaam selles vallas on hoopis teine. Nähakse vajadust omandada kutse ja olla hea tööline omal kitsal erialal. Meilgi oleks vaja tegeleda rohkem kutsehariduse populariseerimisega, nii ajakirjanduses kui inimeste mõttelaadis. Pean siiski ütlema, et kutseharidus on Eestis tasemel. Me saame kutsekoolidest häid spetsialiste, kuid neid on liiga vähe.

Olete töötanud selles valdkonnas pea terve oma elu – mida on tulnud selle aja jooksul juurde õppida?

Juhtimise poole pealt olen pidanud vähe juurde õppima. Juba enne iseseisvust koolitasime juhte igal tasemel. Olen ka uuel ajal käinud erinevatel kursustel - neid pakkumisi tuleb iga päev sadade kaupa-, kuid pean tõdema, et need on suhteliselt lahjad: koolitajad ise pole üldjuhul kunagi majanduses töötanud ega tea tegelikust elust kuigi palju.

Võib juhtuda, et keskastmejuhid ja insenerid, kes igal aastal mitmetel koolitustel käivad, muutuvad ühel hetkel eluvõõraks. Võib kõlada julmalt, aga nii on.

Mida on noorem põlvkond teile õpetanud?

Noorem põlvkond on IT-valdkonnas tugev. Mõttelaad on neil kiire ja kui õigesti suunata, saavad nad hästi hakkama nii firma juhtimise kui ka arendamisega. Õiged otsused langetab inimene ja IT on abiks, mitte vastupidi. Kohati minnakse IT-ga siiski liiale – insenerid istuvad ühes toas kõrvuti ja selle asemel, et rääkida, vahetavad e-kirju. Inimlik suhtlus kaob niimoodi ära.

Milline on teie visioon: milline on Harju Elektri tulevik paarikümne aasta pärast?

Kümne aasta pärast on Harju Elekter oluliselt tugevam kui täna. Nii nagu areneb energeetika ja elektritehnika, areneme ka meie. Arvan, et ABB ja Siemensi kõrval oleme tuntud tegija ja neile alla ei jää. Aga 30 aasta pärast? Seda on raske öelda. Kui tõeline rohepööre ellu viiakse, on küsitav,millised tagajärjed maailma tabavad, kuid ilma elektrita kindlasti hakkama ei saa. Et firma jätkaks tunnustatud tootmisettevõttena, peab arenema — paigalseis ei ole võimalik. Kui ei ole edasiminekut, algab tagasiminek.

Energeetikas aga palja tuule ja päikesega hakkama ei saa. Praegune suund, mis näeb ette põlevkivi-, söe- ja tuumajaamade sulgemist, on udune optimism, mis tekitab ainult segadust. Me peame küll sinnapoole püüdlema, aga nii radikaalselt ei peaks neid asju ajama. Ilma tuumajaamata ei ole võimalik kaasaja energeetikat elus hoida, kui ei kasutata fossiilseid kütuseid. Samal ajal räägime elektritranspordist ja -autodest. Kust see elekter siis tuleb?!

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles