Euroopa Komisjon sai reedel Eestilt ametliku taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab reforme ja avaliku sektori investeerimisprojekte, mida Eesti kavatseb taaste- ja vastupidavusrahastu abil ellu viia.
Eesti esitas Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavuskava
Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine vahend Euroopa taasterahastus, mis aitab EL-il Covid-19 kriisist tugevamana välja tulla ning viia ellu digi- ja rohepööret. Sellest toetatakse investeeringuid ja reforme kuni 672,5 miljardi euroga. Toetused moodustavad sellest kokku 312,5 miljardit eurot ja laenud 360 miljardit eurot.
Eesti taotleb taasterahastust kokku 982,5 miljonit eurot toetusi.
Eesti kava on üles ehitatud kuuele sambale: ettevõtete digipööre, rohepöörde kiirendamine, digiriik, energeetika ja energiatõhusus, säästlik transport ning tervis ja sotsiaalkaitse. Kavas esitatud projektid hõlmavad perioodi taaste- ja vastupidavusrahastu kehtivuse lõpuni, st aastani 2026 ning seitsmest Euroopa juhtalgatuse valdkonnast on esindatud kuus.
Komisjon hindab Eesti kava määruses sätestatud üheteistkümne kriteeriumi põhjal ja kajastab selle sisu õiguslikult siduvates aktides. Hindamise käigus vaadatakse eelkõige, kas kava aitab lahendada kõiki probleeme või olulist osa probleemidest, millele on juhitud tähelepanu Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes. Lisaks hindab komisjon seda, kas kavas on vähemalt 37 protsenti kulutustest mõeldud investeeringuteks ja reformideks, mis toetavad kliimaeesmärke, ja 20 protsenti digipöördeks.
Nõukogul on aega neli nädalat, et võtta vastu komisjoni ettepanek nõukogu rakendusotsuse kohta.
Komisjon on nüüdseks saanud taaste- ja vastupidavuskava 24 riigilt: Belgialt, Tšehhilt, Taanilt, Saksamaalt, Eestilt, Kreekalt, Hispaanialt, Prantsusmaalt, Horvaatialt, Itaalialt, Iirimaalt, Küproselt, Lätilt, Leedult, Luksemburgilt, Ungarilt, Austrialt, Poolalt, Portugalilt, Rumeenialt, Sloveenialt, Slovakkialt, Soomelt ja Rootsilt. Jätkub tihe suhtlus ülejäänud liikmesriikidega, et aidata neil koostada kvaliteetsed kavad.