/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/06/18/13857174t1h228d.jpg)
Üha kasvav ebavõrdsuse tunne õõnestab ühiskonna usaldust nii institutsioonide kui ka kapitalismi vastu, selgub pikaajalisest globaalsest uuringust.
Uuring ⟩ Inimesed ei usu enam, et raske töö viib sihile
20 aastat korraldatud Edelmani usaldusbaromeeter tõi 2020. aasta raportis välja murettekitava leiu: paljud inimesed ei usu enam, et raske töö aitaks neid parema elujärjeni.
Vaatamata majanduse heale käekäigule viimastel aastatel ei usu enamik arenenud riikide inimesi, et neil on viie aasta pärast parem elujärg kui täna. See tähendab, et majanduskasv ei paista enam arenenud turgudel usaldust suurendavat, kirjutatakse aruandes.
«Elame usalduse paradoksis,» ütles Edelmani tegevjuht Richard Edelman. Alates sellest, kui hakkasime usaldust 20 aastat tagasi mõõtma, on majanduskasv soodustanud usalduse kasvu. Praegu jätkub see trend Aasias ja Lähis-Idas, kuid mitte enam arenenud turgudel, kus sissetulekute ebavõrdsus on nüüd olulisem tegur.»
56 protsenti küsitletud maailma elanikkonnast ütles, et kapitalism praegusel kujul teeb maailmas rohkem kahju kui kasu.
Enamik maailma töölkäivatest inimestest (83 protsenti) on mures töökoha kaotuse pärast automatiseerimise, majanduslanguse, väljaõppe puudumise, odava väliskonkurentsi, sisserände või jagamismajanduse tõttu.
Ligi kaks kolmandikku inimestest tunnevad, et tehnoloogiliste muutuste tempo on liiga kiire.
Uuring leidis ka eliidi ja muu elanikkonna vahel üha kasvava «usalduse kuristiku», millel arvatakse olevat seos sissetulekute ebavõrdsusega, ütles Edelman.
Kui 65 protsenti 25–65-aastastest, ülikoolihariduse ja suurema sissetulekuga inimestest ütles, et usaldab oma institutsioone, siis ülejäänud maailma elanikkonnast ütles seda vaid 51 protsenti. «Tulemus on kahe erineva reaalsusega maailm. Teadlikum üldsus – jõukam, haritum ja sagedasem uudiste tarbija – usaldab institutsioone palju rohkem kui muu elanikkond,» seisab uuringus.