Esimese nelja kuu eelarvepuudujääk jäi eelmisest aastast väiksemaks

Raha peaks tulema ka järgmisel aastal – seda usub enamik tegevjuhte. Foto: Arvo Meeks

Aprilli lõpus oli valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsenti SKPst ehk 451 miljonit eurot. Seda on 0,5 protsenti ehk 103 miljonit eurot vähem kui kui mullu samal ajal.

Eelarvepuudujäägi vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 10%ni ehk 244 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus aprilli lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 19,7 miljoni euroni. Samas 2020. aasta nelja esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 21,7 miljoni euro võrra väiksem, kuna osa kuludest kaeti lisaeelarvega töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 21,7 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist. Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk suurenes lisaeelarvest eraldatud vahendite toel 104 miljoni euroni, mis on eelnevast aastast 4,7 miljoni euro võrra suurem.