Positiivne krediidiregister teeb väikelaenud inimesele soodsamaks

Postimees
Copy
Krediidiregister muudab inimeste laenamise soodsamaks.
Krediidiregister muudab inimeste laenamise soodsamaks. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis väikelaenude hind on vähese konkurentsi tõttu Euroopa üks kõrgemaid, aga riiklikult kavandatav positiivne krediidiregister peaks muutma võrdlevate pakkumiste võtmise lihtsamaks ning hinnad alla tooma.

Bigbanki juhatuse esimehe ja finantsasutusi koondava FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul on Eestis väikelaenud kallid peamiselt seetõttu, et inimesed ei võta eri pankadest võrdlevaid pakkumisi.

«Tarbijad peavad praegu ka väikelaenu taotlemiseks igasse panka oma finantskohustuste kohta eraldi info saatma ning see teeb protsessi kohmakaks ja mitte alati ka kõige täpsemaks,» selgitas Länts.

Ta märkis, et kui kodulaenu taotlemisel küsitakse tavapäraselt pakkumisi kõigist suurtest ja järjest enam ka väiksematest pankadest, siis auto, remondi või väikelaenu puhul seda praeguse kohmaka protsessi tõttu pigem ei tehta.

«Tihti võetakse pakkumine ainult oma kodupangast, kes ei pruugi soodsaimat intressi pakkuda. Seetõttu tuleks ka väikelaenu võttes küsida alati võrdlevad pakkumised mitmest pangast,» soovitas Länts.

Läntsi sõnul tähendab riiklikult loodav niiöelda positiivne krediidiregister, et tekiks ühtne andmebaas, kus inimese olemasolevad laenud ja liisingud on kirjas ning kliendid ei peaks enam ükshaaval igasse panka oma andmeid esitama.

«Tarbija võidaks sellisest pankadeülesest andmebaasist, sest see muudab võrdlevate pakkumiste võtmise lihtsamaks ja kiiremaks. Seetõttu pankade konkurents suureneb ning laenamine peaks odavamaks muutuma,» leiab Länts.

Ta lisas, et ühtne krediidiregister hoiaks ka pankade aega kokku, mis samuti võimaldab soodsamat teenust pakkuda.

«Ühtne register annab ka selgema ülevaate inimese võetud kohustustest ning vähendab üle võimete laenamise ja makseraskustesse sattumise tõenäosust,» ütles Länts ja märkis, et sarnased registrid on olemas enamikes Euroopa riikides.

«Loodetavasti näeme veel sel aastal vastavat riiklikku eelnõud ning paari aastaga võiks register ka juba toimida,» sõnas Länts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles