/nginx/o/2012/02/03/940294t1h2996.jpg)
Riigi majanduse olukorra halvenemist prognoosib sügisel läbi viidud eurobaromeetri küsitluse kohaselt 29 protsenti eestlastest, seda on 15 protsenti enam kui mullu kevadel.
Kolmandik eestlastest on riigi majanduse tuleviku suhtes pessimistlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
40 protsenti eestlastest usub, et riigi majanduse olukord jääb samaks, kolmandik loodab, et asjad lähevad ülesmäge.
Oma pereasjadesse suhtuvad eestlased aga optimistlikumalt: üle poole usub, et asjad jäävad samaks, samas nende hulk, kes usuvad olukorra halvenemisse, on pärast kevadist optimismi jällegi suurenenud, jõudes 18 protsendini.
Leibkonna majandusliku olukorra paranemisse usuvad eelkõige üliõpilased, olukorra samaks jäämist usuvad juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed ning olukorra halvenemist prognoosivad eelkõige pensionärid, töötud ja koduperenaised.
Euroopa Liidus arvas keskmiselt 17 protsenti vastanutest, et nende majapidamise käsi käib eeloleval aastal senisest paremini, 24 protsenti arvas, et pere rahaline olukord muutub eeloleval aastal halvemaks.
Oma riigi kohta arvad 16 protsenti, et eeloleval aastal lähevad rahaasjad paremaks. 44 protsenti olid kindlad, et eelolevad 12 kuud saavad riigi majandusele olema senisest keerulisemad.
Eestis viidi küsitlus läbi 5. novembrist 20. novembrini 2011. Kokku küsitleti 1003 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 993 inimesel oli Eesti kodakondsus. Uuringu tulemusi tõlgendades tuleb meeles pidada, et uuringu sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodanikud ehk inimesed, kel on vähemalt ühe Euroopa Liidu riigi kodakondsus, kes elavad riigis alaliselt ning on võimelised vastama küsimustele kas eesti või vene keeles.