/nginx/o/2012/02/03/940256t1hafda.jpg)
Nende eestlaste arv, kes on oma eluoluga rahul, on viimastel aastatel langenud. Eurobaromeetri sügisese uuringu andmetel oli oma eluga rahul 69 protsenti vastanuist, kevadel oli see veel 71 protsenti.
Eestlaste rahulolu eluga kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste rahulolu eluoluga oli kõrgeim 2006. aasta sügisel, kui 79 protsenti nägi oma elu pigem rõõmsates toonides.
Eesti kodanike rahulolu oma eluga tervikuna püsib 70 protsendi ümber juba mõnda aega, kuid hinnangud nii leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale kui ka järgneva 12 kuu ootustele on muutunud negatiivsemaks. Nagu ka varasemalt ollakse leibkonna majandusliku olukorra ja 12 kuu ootuste suhtes positiivsemad kui riigi olukorra ja lähituleviku suundade osas.
Euroopa Liidus on oma eluga tervikuna kõige rahulolevamad Taani, Hollandi ja Rootsi kodanikud, kus 97 protsenti kodanikest olid oma eluga rahul või küllaltki rahul.
Perekonna rahakoti kohapealt on eestlased aga mõnevõrra Euroopa keskmisest optimistlikumad. Leibkonna majanduslikku olukorda pidas heaks 64 protsenti ja halvaks 35 protsenti Eesti kodanikest, hinnangud on olnud üsna stabiilsed alates 2010. aasta kevadest. Euroopa Liidus keskmiselt pidas olukorda heaks 61 protsenti ja halvaks 36 protsenti vastanuist.
Eestis tehti küsitlus 5. novembrist 20. novembrini 2011. Kokku küsitleti 1003 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 993 inimesel oli Eesti kodakondsus. Uuringu tulemusi tõlgendades tuleb meeles pidada, et uuringu sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodanikud ehk inimesed, kel on vähemalt ühe Euroopa Liidu riigi kodakondsus, kes elavad riigis alaliselt ning on võimelised vastama küsimustele kas eesti või vene keeles.