E-residentsuse tulud riigile ületasid mullu kulusid neljakordselt

Tallinn e-residentsuse programmi juht Lauri Haav. Foto: Sander Ilvest

E-residentsuse tulud küündisid rekordilise 19,7 miljoni euroni ja kulud olid mullu 4,85 miljonit eurot.

Möödunud aasta kasum on programmi ajaloo suurim. E-residentsus teenib iga sellesse pandud euro enam kui neljakordselt tagasi. Kuue ja poole aasta jooksul on e-residentsuse otsene mõju Eesti riigieelarvele olnud üle 63 miljoni euro.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on e-residentsus Eesti innovaatilise digiriigi visiitkaart, mis meelitab meie läbipaistva ja bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnaga liituma ausaid ning ambitsioonikaid ettevõtjaid.

«E-residentsus on investeerimisprojekt. Oleme aastate jooksul näinud, et iga euro, mille riigiametid on programmi suunanud, on end mitmekordselt tagasi teeninud. Usun jätkuvalt sellesse programmi ja seetõttu pöörasime e-residentsusele tähelepanu ka riigi eelarvestrateegias 2022–2025. Programmi toote-turu sobivus on hea ning selle pakutud teenused on globaalsetele ettevõtjatele vajalikumad kui kunagi varem. Riigi prioriteet on tagada programmi turvalisuse taseme pidev kasv, kasutades samal ajal ära kõiki võimalusi, mida programm endas kannab,» ütles Sutt.

Tasuvuskordaja on 4,1

«Programmi 2020. aasta kulusid ja tulusid analüüsides saime tasuvuskordaja 4,1. Võrdluseks, üks keskmiselt tubli riskikapitalifond teeb aastas tootlust umbes 20 protsenti. Meie sihid on ambitsioonikad – soovime jõudsalt kasvatada e-residentide arvu ja seoses sellega ka majanduslikku mõju Eesti riigieelarvele. Meil on hea meel usalduse üle, mida valitsus programmi vastu tunneb. Usun, et programmi investeeritud eurod toovad end tagasi veelgi suuremal määral kui tasuvuskordaja näitab, sest selles ei kajastu kaudsed tulud nagu näiteks rahavood, mida e-residentide ettevõtted suunavad kohalikku äriteenindussektrorisse või mainekasu Eesti riigile globaalsete meediatähelepanu näol,» tõdes e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav.

Haav lisas, et paljud e-residentide ettevõtted kasvavad hoogsalt. Toodete ja teenuste arendamisega on jõutud faasi, kus neile on tekkinud rahvusvaheline ning kiiresti laienev turg. «E-residentsuse programm on meie kõigi oma – täiendav maksutulu meie riigieelarvesse tähendab rohkem võimalusi kasvõi haridus- või tervishoiuvaldkonna arendamiseks. Näiteks ainuüksi programmi selle aasta tuluga saaks finantseerida 100 perearsti haridustee,» selgitab Haav.

E-residendid on Eestisse loonud üle 17 000 ettevõtte. Tänavu märtsis lisandus enam kui 400 uut firmat, mis tähistab samuti rekordit. Viimasel kolmel aastal on e-residendid loonud 20 protsenti kõigist Eestisse registreeritud osaühingutest. Haav on veendunud, et programmi saadab edu ka tulevikus. «Vabakutseliste, piiriüleselt ja kaugteel töötavate inimeste arv kasvab üle maailma ning koroonapandeemia on trendi kiirendanud. Soovime neid ettevõtlikke inimesi jõustada ja seetõttu avati hiljuti neli uut e-residendi digi-ID väljastuspunkti: Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias, Tais ja Singapuris. E-residentsus laieneb, e-residentide huvi siin ettevõtteid luua on suur ning juba asutatud e-residentide firmad kasvavad kiiresti - usun programmi kasumlikkuse kasvu ka tulevikus,» ütles Haav.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 81 000 e-residendi Eestisse loonud enam kui 17 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 63 miljoni euro.