Põllumehed muretsevad toetuste hilisema väljamakse pärast

Põllumeeste eestvõitleja Jaan Sõrra. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Tänavu kavatseb põllumajandusminister Euroopa Komisjoni vastavale otsusele tuginedes lükata loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste ja piimasektori eritoetuste väljamaksed varasema juunikuu asemel detsembrisse.

Tartumaa põllumeeste liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul nõuavad põllumehed ebavõrdsete ELi otsetoetuste valguses vähemalt seda, et need toimingud, mis on Eesti riigil endal võimalik teha, ei raskendaks põllumeeste majanduslikku olukorda.

Eesti põllumeeste keskliit on kohtumistel PRIA juhtide ja põllumajandusministeeriumi esindajatega välja pakkunud avansilise (näiteks 50 protsenti) makse teostamise tavapärasel ajal, kuid seni pole sellega arvestatud. Sõrra sõnul on sellega rikutud põllumeeste õigustatud ootuse põhimõtet.

«Paljud põllumehed on nõudnud aktsioonide korraldamist oma nõudmiste toetuseks, kuid oleme seisukohal, et olukorda on võimalik lahendada ka talupojamõistusega, läbirääkimiste teel,» sõnas ta.

Tartumaa suurima põllumajandusettevõtte, Tartu Agro juhatuse liikme Aavo Möldri sõnul moodustavad need toetused kuni 40 protsenti aasta toetuste kogumahust. «Kui maksed lükatakse aasta lõppu, halveneb oluliselt meie ettevõtete maksevõime ja tuleb peatada kõik suvel planeeritud investeeringud,» nentis Mölder.

Aasta põllumehe Avo Samarüütli arvates on selline määruse muudatus selgelt põllumeeste huve kahjustav. «Põllumajandusministeerium peab leidma probleemile positiivse lahenduse,» leidis ta.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder põhjendas toetuste hilisemat väljamakset ELi kehtestatud uue korraga, kus täpsed väljamakstavad toetussummad on võimalik välja arvutada alles sügisel.

«Kahes osas väljamaksmine tekitaks topelt bürokraatia ja töömahu suurenemise PRIA jaoks. Kuna me kevadel veel toetuste täpset suurust ei tea, siis tuleks teha enne teise osa makset tasaarveldus. See tähendab riski ja võib käivitada ebameeldivate protsesside ahela, kui raha tuleb tagasi küsima hakata,» selgitas minister.

Teise olulise vastuargumendina tõi Seeder välja, et kui teist osa toetustest ei õnnestu tasaarvelduste tõttu detsembris välja maksta, siis lükkub raha saamine järgmisse aastasse, mis on põllumeeste jaoks veelgi halvem lahendus. Sel juhul ei saa nad toetussummat kajastada ka oma majandustegevuse aruandes, mis omakorda seab nende majandusnäitajate abikõlbulikkuse järgmiseks aastaks kahtluse alla.

«Loodetavasti on tegu ühekordse juhtumiga, mille tõttu pole kuigi mõistlik kogu süsteemi ümber korraldama hakata,» märkis Seeder.