:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2015/07/09/11995730t1hef31.jpg)
Ligemale 500 Kohtla-Järve inimesele töökohaks olnud Nitroferdi väetisetehase taaskäivitamise lootus on lõplikult kustunud, kuna omanik, miljardär Dmitro Firtaš otsustas selle seadmed Ukrainasse üle viia.
Ukraina miljardär kolib oma väetisetehase Kohtla-Järvelt ära (2)
Nitroferdi kantselei juhataja Zinaida Nikitina ütles ajalehele Põhjarannik, et seadmete demonteerimine on alanud ja see kestab ilmselt järgmise aasta kevadeni, mil kõik karbamiidi ja ammoniaagi tootmiseks vajalikud seadmed toimetatakse Loode-Ukrainasse Rovnosse, kus Firtašil on olemas tegutsevad väetisetehased.
Eestis on liiga kallis toota
Pool sajandit Nitroferdis töötanud Nikitina kinnitas, et omanikul oli veel viimase ajani soov Nitrofert Eestis taaskäivitada, kuid majanduslike olude tõttu ei ole see võimalik. «See on väga kurb. Aga Eestis on nii elektri- kui palgakulud oluliselt suuremad kui Ukrainas. Väetise hinnad maailmaturul ei kata neid kulusid,» sõnas ta. Väetise tootmisel on põhikuluks maagaas, elekter ja palgakulud.
Nikitina lisas, et seadmeid on Kohtla-Järvel hoitud heas seisukorras ja seetõttu pidaski omanik mõistlikuks need Ukraina tehasesse üle viia.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/27/12898993t1h8e0c.jpg)
Nitrofert pole väetist tootnud juba alates 2013. aastast. Sellest hoolimata püsis enam kui 400 töötajat ettevõttes palgal veel paari aasta jooksul, kuna ettevõttel oli plaan taas tootma hakata, kui väetise hinnad maailmaturul peaksid tõusma. Et seda ei juhtunud, koondas ettevõte 2015. aastal suurema osa töötajatest.
50 inimest on veel tööl
Praegu on Nikitina sõnul Nitroferdis tööl ligikaudu 50 inimest, kellest põhiosa tegeleb mitmel hektaril laiuva 60 hoonega tehase vara valvega, ning nad jäävad tööle kuni seadmete demonteerimise lõpuni. Mis saab neist inimestest ja mahajäävatest hoonetest ja kogu kinnistust pärast seadmete äraviimist, Nikitina praegu öelda ei osanud.
Viimase 18 aasta jooksul, mil Nitroferdi omanikuks on olnud Firtaš, on tehases väetist toodetud vaid vähestel aastatel. Olles teinud 2008. aastal hiilgava majandustulemuse, kui ligikaudu 1,5 miljardi krooni [95 miljoni euro] suuruse käibe juures teeniti üle 800 miljoni krooni [50 miljonit eurot] puhaskasumit, pandi järgmise aasta lõpus külma dušina tehas seisma. Põhjuseks nii väetise hindade langus maailmaturul kui ka tõsiasi, et Firtašil ei õnnestunud väetise tootmise põhilist toorainet − maagaasi − saada sama soodsalt kui varem.
Seiskumisest hoolimata ei koondatud Nitroferdis inimesi ja kõigile jätkati palga maksmist. Nõnda kestis see kolm aastat. Alles 2012. aasta lõpus pandi tehas taas käima. Kuid vaid napilt pooleks aastaks. 2013. aasta augustis jäeti tehas seisma remonditööde tõttu ja pärast seda pole seda enam käivitatud.