Eesti oli mullu riikidevahelise töörände poolest ELi esirinnas

Eestis oli eelmisel aastal töörändajate osakaal üks kõrgemaid Euroopa Liidus ehk 3 protsenti. Foto: Arvo Meeks

Mullu reisis üks protsent kõigist Euroopa Liidus (EL) töötavatest 15–64-aastastest inimestest ehk kokku kaks miljonit töötajat töö eesmärgil koduriigist väljapoole. Eestis oli samas töörändajate osakaal kolm protsenti, üks kõrgemaid näitajaid ELis.

Suurim osakaal piiriüleseid pendelrändajaid oli mullu Slovakkias, kus 5 protsenti töötavatest inimestest käis tööl teises riigis, selgus Eurostati andmetest. Järgnesid samuti 3 protsendiga Luksemburg ja Horvaatia.

Regionaalses vaates oli teise riiki tööle reisijate osakaal suurim Belgia Luxembourgi provintsis, koguni 32 protsenti. Järgnesid 15 protsendiga Saksamaa kreisivaba linn Trier ja 13 protsendiga Lorraine'i piirkond Prantsusmaal.

Riigisiseselt rändas mullu ühest regioonist teise 6 protsenti ELis töötavatest 15–64-aastastest inimestest ehk 12 miljonit töötajat, pisut enam kui aasta varem.

Riigisisese pendelrände osakaal oli suurim Belgias, kus 21 protsenti tööga hõivatutest ületasid tööle minemiseks regionaalse piiri. Pendelränne töö eesmärgil oli mullu võrdlemisi tavaline ka Hollandis, kus osakaal ulatus 13 protsendini, ning Leedus, Saksamaal ja Austrias, kus näitaja oli 11 protsenti. Taanis oli pendelrändajaid 10 protsenti.

Regioonide arvestuses oli enim pendelrändajaid Belgia Brabant Walloni provintsis – pea pool töötajatest ehk 49 protsenti. Järgnesid samuti Belgias asuv Vlaams-Brabanti provints ja Pesti linn Ungaris, kus pendelrändajaid oli 40 protsenti.