Maailmas on pikalt proovitud võidelda maksutulu kaotusega maksuparadiisidele, kuid tulemused on seni jäänud pigem tagasihoidlikuks. Selles valguses tuleks vaadata ka 5. juunil avalikustatud seitsme suure tööstusriigi G7 – USA, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Jaapani – plaani kehtestada ülemaailmne 15-protsendiline tulumaksumiinimum globaalsetele suurettevõtetele.
Arenenud tööstusriike koondava OECD, majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni veetava protsessi järgmises etapis peaksid G7 plaani kooskõlastama G20 riigid. Kui paljudes riikides peavad ettevõtted maksma igal aastal tulumaksu, siis Eesti ettevõtetel tuleb tulumaksu maksta vaid kasumi väljamaksmisel. See süsteem on stimuleerinud investeeringuid, olnud kasulik kapitali akumuleerimiseks ja aidanud ettevõtetel paremini kriisides vastu pidada.
Eesti maksusüsteem vajab erandit
Kui siiski jõutakse ettevõtetele üleilmse 15-protsendilise minimaalse tulumaksu kehtestamiseni, siis Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ei sobitu hästi sellesse süsteemi ja Eesti peab oma maksusüsteemi säilitamiseks taotlema erandit. Kui erandit ei saa, tuleb tõenäoliselt muuta Eesti tulumaksusüsteemi.
Käesoleval aastal kehtib Eestis ettevõtte tulumaks üksnes jagatavale kasumile. Enne koroonakriisi ehk 2019. aastal kogunes juriidilise isiku tulumaksuna 509 miljonit eurot, millest omakorda 370 miljonit eurot kogunes eraettevõtete dividendide tulumaksust ja circa 45 miljonit eurot riigi osalusega ettevõtete dividendide tulumaksust. Ülejäänud summa tuleb krediidiasutuste avansilisest tulumaksust ja muudest maksetest – näiteks erisoodustustest.
509 miljonit moodustab Eesti kogumaksutulust 5,5 protsenti, mis on sarnases suurusjärgus püsinud alates 2003. aastast. Kui Eesti oleks sunnitud minema üle tavapärasele ettevõtete kasumi maksustamisele maksumääraga näiteks 15 protsenti, siis kuidas muutuks maksude summa muude tingimuste samaks jäädes, arutleb Piirits blogipostituses.