/nginx/o/2021/06/08/13833864t1hd58e.jpg)
Seitsme juhtiva tööstusriigi idee kehtestada globaalsetele suurettevõtetele vähemalt 15-protsendiline tulumaks tooks kõigi Eesti ettevõtete maksustamise korral riigieelarvesse 300 miljonit lisaeurot aastas, kirjutab Arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis.
Maailmas on pikalt proovitud võidelda maksutulu kaotusega maksuparadiisidele, kuid tulemused on seni jäänud pigem tagasihoidlikuks. Selles valguses tuleks vaadata ka 5. juunil avalikustatud seitsme suure tööstusriigi G7 – USA, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Jaapani – plaani kehtestada ülemaailmne 15-protsendiline tulumaksumiinimum globaalsetele suurettevõtetele.
Arenenud tööstusriike koondava OECD, majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni veetava protsessi järgmises etapis peaksid G7 plaani kooskõlastama G20 riigid. Kui paljudes riikides peavad ettevõtted maksma igal aastal tulumaksu, siis Eesti ettevõtetel tuleb tulumaksu maksta vaid kasumi väljamaksmisel. See süsteem on stimuleerinud investeeringuid, olnud kasulik kapitali akumuleerimiseks ja aidanud ettevõtetel paremini kriisides vastu pidada.
Kui siiski jõutakse ettevõtetele üleilmse 15-protsendilise minimaalse tulumaksu kehtestamiseni, siis Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ei sobitu hästi sellesse süsteemi ja Eesti peab oma maksusüsteemi säilitamiseks taotlema erandit. Kui erandit ei saa, tuleb tõenäoliselt muuta Eesti tulumaksusüsteemi.
Käesoleval aastal kehtib Eestis ettevõtte tulumaks üksnes jagatavale kasumile. Enne koroonakriisi ehk 2019. aastal kogunes juriidilise isiku tulumaksuna 509 miljonit eurot, millest omakorda 370 miljonit eurot kogunes eraettevõtete dividendide tulumaksust ja circa 45 miljonit eurot riigi osalusega ettevõtete dividendide tulumaksust. Ülejäänud summa tuleb krediidiasutuste avansilisest tulumaksust ja muudest maksetest – näiteks erisoodustustest.
509 miljonit moodustab Eesti kogumaksutulust 5,5 protsenti, mis on sarnases suurusjärgus püsinud alates 2003. aastast. Kui Eesti oleks sunnitud minema üle tavapärasele ettevõtete kasumi maksustamisele maksumääraga näiteks 15 protsenti, siis kuidas muutuks maksude summa muude tingimuste samaks jäädes, arutleb Piirits blogipostituses.
Aastal 2019 oli ettevõtete kasum 4,85 miljardit eurot. Kui sellelt summalt maksta 15 protsenti tulumaksu, siis oleks 2019. aastal laekunud 727 miljonit eurot maksutulu. See summa on üle 1,75 korra suurem kui senine dividendide maksustamisel saadav 415 miljoni eurone tulumaks ja tooks täiendavalt riigieelarvesse üle 300 miljoni euro.
Summale lisandub veel krediidiasutuste 1 protsendi võrra suurem tulumaks, sest alates 2018. aastast maksavad nad avansilist tulumaksu 14-protsendise määraga. Lõpuks lisanduks veel suurte rahvusvaheliste ettevõtete makstav tulumaks, mis on ülemaailmse ettevõtete tulumaksumiinimumi peamine eesmärk.
Tuleb aga silmas pidada, et 15-protsendise tulumaksu summa on leitud olemasoleva süsteemi tingimustes deklareeritud kasumitelt, aga teistsuguse süsteemiga võinuks kasumid olla väiksemad, sest ettevõtetel olnuks praegusest suurem motivatsioon kasumit peita.
Muidugi peab arvestama, et iga süsteem motiveerib ettevõtteid erinevalt. Kui kehtiva seadusega ei ole ettevõtjatel erilist motivatsiooni kasumit peita, siis edaspidi oleks. Väheneda võib investeerimisaktiivsus, kui kasumi ettevõttesse tagasi suunamine ei ole enam soodustatud.
Kui Eesti peaks oma ettevõtete tulumaksusüsteemi muutma, siis on oluline luua ka uue süsteemi sisse majandusarengut ergutavaid stiimuleid, näiteks võimaldades maksusoodustust teadus- ja arendustegevusega seotud kuludelt või intellektuaalomandist tekkinud tuludelt.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)