USA keskpanga mängud rekordilise hinnatõusuga

Hoolida tuleks looduslikust rohelusest, mitte viljeleda dollarirohelisi kuristikku viivaid pöördeid. Foto: Lee Jae Won/REUTERS

Kaubad ja teenused olid Ameerikas mais 5% kallimad kui aasta tagasi. Selline hinnakasv muudab ameeriklased ärevaks, sest hinnatõus on kiireim alates 2008. aastast, mil naftabarrel maksis 140 dollarit. 

USA keskpanga Föderaalreservi (Fed) sõnul on inflatsioon vaid siirdeline ja nende kätes on kõik tööriistad, et hindu kontrolli all hoida, vahendab Wall Streeti Journali arvamusartikkel.

Autori sõnutsi on üldine hinnatõus tänu kasvavale nõudlusele suuresti Kongressi kätetöö, kes on ringlusse lasknud triljoneid dollareid, hoides intressimäärasid nulli lähedal. Seda ajal, kui majanduse võimalik kasvutempo on 10% aastas.

Rekordiliselt madalad hüpoteekide intressimäärad annavad inimestele võimaluse aina suurema osa oma sissetulekutest kulutada. Kütust lisab lõkkesse ka 300 dollarit  töötu abirahadena ning teised toetused, mis on loonud liigselt suure tööjõupuuduse, mis omakorda pidurdab tootmist.

Kõik see kandub edasi hindadesse. 12 kuuga on kulutused toidule ja energiale kasvanud 3,8%. kasutatud autode hinnad on kerkinud lausa 30% ning lisaks on  kõrgusesse kerkinud erinevad toorainehinnad. Puiduhinnad lisavad ligi koduehitamise kulule ligi 36 00 dollarit. 

Mida Kongress andis, seda inflatsioon võttis. Föderaalreservi sõnul on inflatsioon samal tasemel kui enne pandeemiat, kuid alusinflatsioon oli maikuus 9,2% mais ja selle aasta esimese viie kuu kokkuvõttes ulatus see 5,2 prostendini. Kõige kurjakuulutavam tagajärg on see, et inflatsioon sööb palgakasvu ära. See tähendab reaalpalkade vähenemist.

Järgnevad kuud saavad olema nii Föderaalreservile kui turgudele olema testiks. Rahapakkumine on tõusnud võrreldes 2019. aasta tasemega 31% ja valitsusekulutused kasvanud 51%.

Washingtoni fiskaal- ja monetaarkatsetused on ajaloo ühed radikaalsemad. Juhul kui inflatsioon ongi siirdeline, siis ameeriklased igal juhul maksavad selle eest praegu.