Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

1Partner: buum on inimeste peas, numbrid seda ei kinnita

Copy
Martin Vahter.
Martin Vahter. Foto: Internet

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on viimastel kuudel olnud palju juttu kinnisvarabuumist, aga tehinguarvud ja -hinnad seda ei näita. Maa-ameti statistika kohaselt tehti viimase viie aasta jooksul ainult mullu vähem tehinguid kui tänavu mais.

Martin Vahteri kinnitusel tehti mais Tallinnas 1260 kinnisvaratehingut ja see on täiesti tavapärane kuu. «Mõned aastad tagasi tehti samal ajal 1400 ja isegi pea 1500 tehingut kuus,» ütles Vahter.

See ei tähenda, et magala paneelmaja korteri eest saaks 20 protsenti rohkem raha küsida.

Martin Vahteri sõnul ei näita ka Tallinna korterite hinnastatistika ülekuumenemist. «Tänavu maksis pealinna korteri ruutmeeter mullusest keskmiselt 6,6 protsenti rohkem ja see on täiesti tavapärane hinnatõus. Ohumärk on enam kui 10-protsendiline hinnatõus ja selliseid aastaid on viimase kümnendi jooksul olnud mitmeid. Seega pole tänavune kevad statistika poolest kuidagi eriline,» ütles Vahter ja lisas, et ka aasta lõpuks peaks hinnatõus pigem alla kümne protsendi jääma.

«Praegune buumi tunne on pigem emotsionaalne, sest keegi ei arvanud, et kinnisvaraturul võiks kriisi ajal nii hästi minna, enamus analüütikuid ootas aasta tagasi pigem langust. Inimestele kogunes vahepeal arvele palju vaba raha ja võimalusi seda kulutada oli vähe. Aga see ei tähenda, et magala paneelmaja korteri eest saaks 20 protsenti rohkem raha küsida,»  ütles Vahter.

Ülekuumenemise oht pole möödas

Kinnisvaraeksperdi sõnul pole ülekuumenemise oht siiski möödas. «Suvi tuleb rahulik, inimesed puhkavad, reisivad ja tegelevad teiste asjadega. Samas majanduskasv ja inflatsioon on jätkuvalt kõrged ning sügisel tuleb peale suur hulk pensioniraha,» ütles Vahter.

«Soovitan emotsioonid madalad hoida, sest praegune defitsiit ei kesta igavesti. Kui sobivat kodu kohe ei leia, siis üürimine on soodne ja seda võimalust tasub kaaluda. Kui maailm püsivamalt avaneb, siis tekib inimestel rohkem valikuid ning nõudlus peaks vähenema. Samuti saavad järk-järgult valmis töösolevad uusarendused,» lisas Vahter.

Tagasi üles