/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/12/15/13530571t1ha875.jpg)
Sotsiaalministeerium kavatseb muuta tervisekontrolle puudutavat regulatsiooni. Kaubanduskoda leiab, et kavatsus sisaldab tööandjatele ka positiivseid muudatusi, kuid samas võivad oluliselt suureneda ka tööandja kulutused.
Kaubanduskoda: sotsiaalministeeriumi plaan muudab töötajate tervisekontrolli oluliselt kallimaks
«Igati positiivne on, et tervisekontrolli otsused muutuvad tulevikus digitaalseks ning need jõuavad tööandjani infosüsteemi kaudu, mis tähendab, et ära jääb paberdokumentide edastamine ja säilitamine,» ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et positiivne on ka see, et erinevad arstid saavad võimaluse omavahel e-konsulteerida ning püütakse lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleemi.
Üheks probleemiks on täna, et tööandja ja töötervishoiuarst ei tee alati piisavalt koostööd ning et tervisekontrollid ei pruugi lähtuda töökeskkonna riskidest. Probleemi lahendamiseks soovib ministeerium laiendada tervisekontrollidega seotud teenuse sisu nii, et lisaks tervisekontrollile on tööandjal edaspidi kohustuslik tellida töötervishoiuarstilt ka ettevõtte tervikuna analüüsimine, töökeskkonna külastus ning konsultatsioon.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/13/13052976t1h104a.jpg)
Paltsi sõnul on töötaja tervisesse panustamine oluline ning sellest tulenevalt on tähtis ka see, et töötervisekontroll oleks kvaliteetne ja sisuline, kuid ministeeriumi väljapakutud lahendus teeb tööandjale teenuse praegusest oluliselt kallimaks. Samuti peab kontroll lähtuma riskidest, kuid seda saab lahendada paindlikumalt ning ka ilma uue kohustuseta.
Palts rõhutas, et keskenduda tuleb järelevalve tõhustamisele ja tervisekontrolli otsuste põhjalikumaks muutmisele. «Probleemide üheks põhjuseks võib täna olla see, et riskianalüüsid ei kajasta alati kõige paremini töökeskkonna tegelikku olukorda ning tervisekontrolli otsused ei aita praktikas töökeskkonda paranda,» sõnas ta ning lisas, et seetõttu tulekski tegeleda sellega, et riskinalüüsid ja tervisekontrolli otsused oleksid tänasest selgemad ja põhjalikumad.
Põhjalikumad otsused võimaldavad tööandjal paremini aru saada, kuidas töötaja jaoks töökeskkonda parandada. Ettevõtte täiendav analüüsimine ja konsulteerimine töötervishoiuteenuse osutaja poolt peaks Paltsi sõnul jääma aga vabatahtlikuks.
Muudatuste tulemusena muutuks töötervishoiu teenuse korraldamine paljude, eriti väikeste ettevõtjate jaoks tänasest veelgi koormavamaks.
Selleks, et parandada teenuse kättesaadavust üle Eesti, pakub ministeerium lahendusena välja luua võimalus, et töötervishoiuarst saab minna teenust osutama teiste arstide ruumidesse, kus tal endal tegutsemiskohta ei ole. Mingit kohustust tal sinna minna või teisel arstil teda sinna lubada ei teki. Palts toob välja, et muudatusel on kindlasti teatud positiivne mõju, kuid see ei ole siiski piisav. «Tuleks kaaluda võimalust, et piirkondades, kus töötervishoiuteenus ei ole mõistlikult kättesaadav ja töökeskkonna ohutegurid on nii öelda lihtsamad, võiks tervisekontrolli läbi viia ka perearst, vajadusel konsulteerides töötervishoiuteenuse osutajaga. Juhul, kui selgub, et töötaja vajab siiski põhjalikumat kontrolli, saab teda suunata töötervishoiuarsti juurde,» ütles ta.
«Muudatuste tulemusena muutuks töötervishoiu teenuse korraldamine paljude, eriti väikeste ettevõtjate jaoks tänasest veelgi koormavamaks. Kui praegu on tööandjal võimalus valida iga tervisekontrolli korral erinevat teenuseosutajat näiteks hinna, asukoha, kvaliteedi või mõne muu kriteeriumi järgi, siis muudatuste tulemusena oleks see ettevõtja jaoks liiga kallis ja sunniks tööandjat jääma ühe lepingulise partneri juurde,» sõnas Palts ning rõhutas, et täiendavate kohustuste ja kulude tekitamine tööandjatele tõenäoliselt ei paranda olukorda, vaid võib viia hoopis olukorrani, kus tööandjal ongi nii ajaliselt kui rahaliselt järjest keerulisem kehtestatud nõudeid täita.