Euroopa Komisjoni juuni rikkumismenetlustest viis puudutavad ka Eestit

Euroopa komisjon nõuab näiteks Eestilt jäätmekäitlust käsitlevate uute EL-i õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Foto: Urmas Luik

Euroopa Komisjoni juuni rikkumismenetlustes viis puudutavad ka Eestit, millest neli on seotud keskkonna ja jäätmekäitlusega ning üks küberkuritegevuse vastase võitlusega.

 

Keskkonnakaitse valdkonnas kutsub komisjon Eestit üles viima oma siseriiklikud õigusaktid kooskõlla EL-i elupaikade direktiiviga ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga, eelkõige seoses metsaraiega Natura 2000 aladel.

Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka EL-i elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et EL-i jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine, säilitades looduslikud elupaigad ja taastades kahjustatud ökosüsteemide hea ökoloogilise seisundi.

Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult EL-i õiguses sätestatud keskkonnamõju hindamise nõudeid. Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata asjakohaselt majandustegevust, millel võib olla negatiivne mõju Natura 2000 alale, näiteks metsaraiet.

Komisjon on kindlaks teinud 217 alaspetsiifilist kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma EL-i õiguses ette nähtud keskkonnamõju hindamiseta. Seepärast saadab komisjon Eestile ametliku kirja, kellel on nüüd kirjale vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei esitata, võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Euroopa Komisjon algatas jäätmevaldkonnas Eesti suhtes kolm rikkumismenetlust. Esiteks nõuab komisjon Eestilt ja veel 12 liikmesriigilt prügilaid käsitlevate uute EL-i õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse.

Komisjon nõuab, et Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Luksemburg, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiiviga prügilate kohta.

Direktiiviga on kehtestatud piirangud kõigi ringlussevõetavate või energiana kasutamiseks sobivate jäätmete prügilasse ladestamise suhtes alates 2030. aastast. Direktiiviga püütakse ka piirata prügilasse saadetavate olmejäätmete osakaalu 2035. aastaks 10-protsendini ning on kehtestatud kord, mille alusel tuleb arvutada olmejäätmete sihtkoguste saavutamist. Lisaks nõutakse direktiivis, et EL-i liikmesriigid kehtestaksid prügilatesse ladestatud olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi.

Lisaks nõuab komisjon Eestilt ja veel 16 liikmesriigilt jäätmekäitlust käsitlevate uute EL-i õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Komisjon nõuab, et Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiiviga, mis käsitleb jäätmeid.

Direktiiviga on kehtestatud tootja laiendatud vastutuse süsteemide minimaalsed toimimisnõuded ja tugevdatakse jäätmetekke vältimist käsitlevaid eeskirju. Samuti seatakse uued olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid, täpsustades, et 2025. aastaks tuleb ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti olmejäätmete massist. See eesmärk suureneb 2030. aastaks 60-protsendini ja 2035. aastaks 65-protsendini.

Samuti nõuab komisjon Eestilt ja veel 12 liikmesriigilt pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate uute EL-i õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Komisjon nõuab, et Austria, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola ja Rumeenia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiiviga pakendite ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi kohaselt peavad EL-i liikmesriigid võtma meetmeid pakendijäätmete tekke vältimiseks ja pakendite keskkonnamõju vähendamiseks.

Kõigi nimetatud rikkumiste kohta saatis komisjon 2020. aasta oktoobris liikmesriikidele ametlikud kirjad. Komisjon on nüüd otsustanud saata neile põhjendatud arvamused. Riikidel on vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võidakse juhtumite lahendamiseks pöörduda Euroopa Kohtusse.

Võitluses küberkuritegevusega kutsub komisjon Eestit täitma küberrünnete direktiivi. Euroopa Komisjon otsustas algatada rikkumismenetlused, saates ametlikud kirjad Austriale, Belgiale, Eestile, Luksemburgile, Poolale, Rootsile ja Tšehhile seoses infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi ebaõige rakendamisega.

See direktiiv on küberkuritegevusevastase võitluse seisukohalt väga oluline osa EL-i õigusraamistikust ning sellega pannakse liikmesriikidele kohustus karmistada küberkuritegevust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme ja kehtestada rangemad kriminaalkaristused, muu hulgas suuremahuliste küberrünnete eest.

Samuti peavad liikmesriigid määrama ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas töötavad kontaktpunktid, et tagada parem koostöö riikide ametiasutuste vahel. Komisjon leiab, et nimetatud riigid on direktiivis sätestatud meetmed oma siseriiklikku õigusesse ebaõigesti üle võtnud, eelkõige mis puudutab sätteid nõutavate karistusmäärade, ebaseadusliku pealtkuulamise ning direktiivis osutatud süütegude toimepanemise eesmärgil kasutatavate vahendite valmistamise ja kasutamise kriminaliseerimise kohta. Nimetatud riigid peavad komisjoni esitatud väidetele kahe kuu jooksul vastama. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Rikkumismenetlusi käsitlevate korrapäraselt avaldatavate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja EL-i poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada EL-i õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.