Eesti Pank: kauba eksport kasvas juba varem, nüüd sai hoo sisse ka teenuste eksport

Eesti Panga ökonomist Mari Rell. Foto: Eesti Pank

Eesti Panga teatel on positiivne, et lisaks tugevale kaubaekspordile kasvas üle pika aja ka Eesti teenuste eksport.

Eesti Pank avaldas täna 2021. aasta esimese maksebilansistatistika. Keskpanga ökonomist Mari Rell tegi selle kohta neli tähelepanekut:

Eesti väliskaubanduskäive kasvas teist kvartalit järjest. Seda toetas majandusaktiivsuse kasv rahvusvahelistel kaubaturgudel. Meie kaubanduspartnerite majandusolukord paraneb küll suhteliselt erinevas tempos ja nõudluse taastumine on ettevaatlik, kuid Eesti eksport on jõudnud kriisieelse mahu juurde. Kaubaeksport on muutunud ka järjest laiapõhjalisemaks.

Eestis toodetud kaupade väljavedu kasvas teist kvartalit järjest. Vaoshoitud nõudlusele vaatamata suurenes kaubaeksport esimeses kvartalis 6,5 protsenti ning teenuste eksport protsenti. Kaubaeksporti toetasid endiselt lisandväärtusesse oluliselt panustavad tegevusalad, nagu puidutooted, aga ka elektrienergia. Nõudlust nende toodete järele esimeses kvartalis mõjutasid suhteliselt külmad ilmastikuolud. Lisaks toetas eksporti mineraalsete kütuste ja metallitoodete väljavedu.

Esmakordselt pärast neli kvartalit kestnud langust asendus teenuste ekspordi varasem langustrend kasvuga. Tänu kaubaturu aktiivsuse suurenemisele taastub ka veoteenuste eksport. Eelmisel aastal stabiilselt kasvanud telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste eksport jätkus tõusvas joones ka esimeses kvartalis ning samuti suurenes muude äriteenuste eksport. Reisiteenused olid esimeses kvartalis endiselt madalseisus. Teenuste eksport kasvas esimeses kvartalis kokku 2,2%. Teenuste importi mõjutas enim suuremahuline arvutitarkvara sisseost, mis tõstis ka väliskaubanduse kogukäivet.

Jooksevkonto oli teist kvartalit järjest puudujäägis (–4,7% SKPst) ja seda mõjutasid kõige rohkem teenuste impordi poolel toimunud erakorralised tehingud. Samuti oli finantskonto saldo teist kvartalit järjest negatiivne, kuna seoses suuremahuliste otseinvesteeringutega Eestisse on meie majandusse paigutatud rohkem finantsvarasid välismaalt, kui neid siit välja viidud.

Keskpanga teatel on ettevõtted muutunud oludega paremini kohanenud kui eelmisel kevadel. Samuti on Euroopas paranenud töötleva tööstuse kindlustunne tellimuste suhtes. «Ekspertide hinnangul taastub globaalne kaubandus sel aastal kriisist ja selle maht ületab 2019. aasta taset. Meie eksportööride väljavaated aasta teiseks pooleks on head. Seda kinnitab ka täna ilmunud aprilli väliskaubanduse statistika,»kirjutab Rell.