LHV: kiire hinnatõus oli ootuspärane

LHV Foto: Erik Tikan

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul oli hinnatõusu kiirenemine mais igati oodatud, sest eelnevatel kuudel hinnatõusu panustanud trendid jätkusid ja lisaks taandus arvutusest välja ajutiste aktsiisilangetuste negatiivne mõju.

«Peamiselt puudutas see kütuste ja energiahindasid, mis olid ka suurimad panustajad hinnatõusu. Kulutused transpordile moodustasid peaaegu poole kogu hinnakasvust, kusjuures nii bensiini kui diislikütuse hind oli ligikaudu viiendiku võrra kallim kui aasta tagasi,» ütles Aab BNS-ile.

Samuti kallines elektrienergia, mida ühelt poolt mõjutas Aabi sõnul sarnaselt kütustega aktsiisilangetuse mõju kadumine baasist, kuid teisalt oli elektri hind börsil mullusega võrreldes peaaegu kaks korda kallim.

Analüütik märkis, et tavapärasest veidi suurema panuse andis inflatsiooni hinnatõus haridusasutustes, mis oli tingitud kohatasu soodustuste lõppemisest lasteaedades.

Toidukaupade kohta ütles Aab, et hinnatõus kiirenes veidi, kuid jääb siiski viimaste aastate keskmisele tempole veel tublisti alla. «Maailmaturul jätkub toidutoormete üldine kallinemine, kusjuures hinnatõus on kiirenenud 10 protsendi juurest aasta alguses 40 protsendini mais,» lisas ta.

Aasta esimese viie kuuga on Aabi sõnul tarbijahinnad Eestis kasvanud 1,5 protsenti, seejuures on hinnakasv koondunud üsna kontsentreeritult kütuse- ja energiahindadesse. «Laiapõhjaliselt hakkab hinnakasv kiirenema aasta teises pooles, mil majandus järjest rohkem avaneb ning tarbijad saavad naasta oma tavapärase tarbimisrütmi juurde,» nentis ta.

Pandeemia käigus kogutud hoiuseid hakatakse analüütiku hinnangul kindlustunde taastudes üha enam ära tarbima ja sügisel lisandub neile teisest pensionisambast vabanev raha. «Kokkuvõttes hakkab nõudlus tarbekaupade ja teenuste järgi kasvama ning survestab tarbijahindasid kiiremale kasvule,» märkis Aab.