Kiipide puudus venib oodatust pikemaks
/nginx/o/2021/06/09/13835063t1h11ee.jpg)
8. juuni 2021, 08:03
Singapuris baseeruv rahvusvaheline elektroonikat tootev suureettevõtte Flex prognoosib kiipide puuduse jätku isegi 2023. aastasse, vahendab Financial Times.
Sõidukite müügi kasv ning pandeemiast põhjustatud suurenenud nõudlus mängukonsoolide, arvutite ja televiisorite järele, on tekitanud tootjatel tõsiseid raskusi raskusi nõudluse rahuldamisel. Mitmed teised Aasia elektroonikatootjad on hoiatanud kiibipuuduse laienemisest nutitelefonidele ja kodumasinatele, alustades rösteritest ning lõpetades pesumasinatega.
Firma tarneahela varustamisega tegeleva Lynn Torreli sõnul võib kiipide puudus lükkuda isegi 2023. aastasse. Flexil on üle 100 tehase kolmekümnes riigis ning ettevõte toodab tehnikat ja elektroonikat sellistele tuntud ettevõtetele, nagu Ford, Suurbritannia kodutehnikatootjale Dyson ning USA arvuti- ja printeritootjale HP.
Ettevõtte positsioon tootmisahelas on teinud neist suure kiipide ostja, kuid sisendite puudmine on sundinud firmat tootmist vähendama ja töötajaid koondama.
Taolised raskused on survestanud paljusid firmasid kasutama jõulisemaid võtteid tootmissisendite hankimisel. Üheks võimaluseks on näiteks ettemaks. Elektriautode tootja Tesla on isegi kaalunud terve kiibitehase ostmist.
Flexi juhatuse esimehe Revathi Advaithi sõnul on pandeemia põhjustatud häired sundinud rahvusvahelisi kliente oma tarneahelate ümberkorraldamisse märksa tõsisemalt suhtuma, võrreldes USA ja Hiina vahelise kaubandussõjaga.
Lisaks on mitmed juhtumid, nagu näiteks märtsikuine Suessi kanali blokeering, pannud turuosalisi ümber hindama rahvusvaheliste tarneahelate kasulikkust. «Enamik ettevõtteid ei tee regionaalsemaks muutumise otsuseid ainult tariifide tõttu,» nendib ta. «Nad teavad, et tegu on ajutise murega, kuid pandeemia ning transpordi maksumuse tõus, mis mõjutavad kapitaliomamise kulutusi, aitavad regionaliseermisele suurel määral kaasa».
Torreli sõnul võib olukord paraneda, kui laialdane Covid-19 vastu vaktsineerimine suurendab inimeste kulutusi pigem teenuste kui elektroonika järele, vähendades niiviisi survet tootmisele.