Peamiselt Skandinaavia veokitootjatele ja maailma juhtivatele tööstusorganisatsioonidele plastdetaile valmistav Promens AS on Eesti üks suuremaid plastitööstusettevõtteid. Tartumaal Rõngus asuv tehas on ühtlasi suurim kohalik tööandja, andes tööd ligi 230 inimesele ja pakkudes lisaks põnevale tööle ka lisahüvesid.
Autotööstustele plastdetaile tootev Promens AS pakub põnevat tööd ja lisahüvesid
«Töö plastivalutehases on huvitav ja nõuab nutikust, tehnilist taipu, insenertehnilisi väljakutseid ja disainerioskusi. Aitame klientidel vormida tooteideed konkreetseks ja praktiliseks tooteks, konstrueerides ning disainides selleks uusi lahendusi,» räägivad Promens ASi juhatuse liikmed Lauri Kiivit ja Kristjan Kärner. Ettevõttes töötab täna 120 meest ja 107 naist vanuses 19–75 alates lao-, kontori- ja tootmistöötajatest hooldus- ja projektijuhtide, mehhatroonikute ning insenerideni. Samuti on ettevõttesse oodatud praktikandid, sest häid spetsialiste pole kunagi palju. Töö tootmises toimub esmaspäevast reedeni kaheksatunniste tööpäevadena kolmes vahetuses.
Plasttoodete tootmine algas Rõngus juba aastal 1984, mil tehas hakkas valmistama plastkaste. 1994. aastal ettevõte erastati ning 2002. aastast on tehas kuulunud erinevatele rahvusvahelise omanikeringiga gruppidele, mis on taganud siinse autotööstusega seotud kompetentsi tekkimise ja kasvu. Alates aastast 2019 kuulub tehas Berry Globali gruppi, mis on maailma suurimaid plastitöötlejaid. Tehases valmivad interjööridetailid veokitele ja sõiduautodele kattepaneelidest, kindalaegastest ja riiulitest päikesesirmide ja ventilatsiooniseadmete osadeni. Samuti mootoridetailid: kaablikanalid, õli- ja jahutusvedeliku torud, õlikorgid, restid, võrgud ja rihmakatted. Lisaks valmistab Promens kaste toiduaine- ja detaile elektroonikatööstusele.
«Meie tootmine põhineb survevalutehnoloogial ning umbes pool inimtööst moodustab kooste, mille käigus anname toodetele lisaväärtust. Täna on meie toodangus ligi 1000 unikaalset toodet, mida valmistatakse umbes 150 erinevast toormaterjalist,» selgitab Lauri Kiivit. Ettevõtte ligi 6000 m2 suurune tootmispind on varustatud 32 survevalumasinaga, samuti kuuluvad kompleksi kontorihoone ning umbes 12 000 m2 pindalaga laopind, mis tagab piisava valmistoodangu mahutavuse ja tarnetingimuste õigeaegse täitmise ka kõrghooajal.
Paberivaba asjaajamine, robotid ja materjali taaskasutus
«Kui kõik tööstused tegelevad aktiivselt digitaliseerimise ja efektiivsuse tõstmisega, ei istu ka meie käed rüpes. Oleme digitaliseerinud oma tootmis-, remondiandmed ning raportid, meie müügiarved ja ostutellimused liiguvad ligi 100 protsenti elektrooniliselt ja protsess on jätkumas. Ühelt poolt on tegemist keskkonnale olulise sammuga, teisalt kiirendab elektroonne asjaajamine tunduvalt kogu tehase tööd,» sõnab Lauri Kiivit. Samuti on pidevalt investeeritud robottehnoloogiasse – 32 survevalumasinast on tänaseks nopperobotitega varustatud 30 ja lisaks töötavad tehases neli koostevõimekusega iseseisvalt töötavat robotkätt.
Kristjan Kärner lisab, et tehases kasutatakse maksimaalselt ära prakeeritud toodang, saates materjal nii palju kordi uuele ringile kui vähegi võimalik. Samuti ostetakse tagasi pikaajalistelt klientidelt kasutuses olnud plastkaste, mis on ajaga amortiseerinud või lihtsalt jäänud kasutusest välja. «Meie toodetavad pakendid ongi ringluspakendid, mille eluiga on neli kuni kaheksa aastat, seejärel jõuavad need taas meie juurde ümbertöötlusse. Et keskkonnateadlikud kliendid soovivad näha oma toodetes nii suurt taaskasutusmäära kui võimalik, ostame ka meie tooraineks põhiliselt taaskasutatud materjali osalusega materjale. Oma toormaterjalidega saabunud pakkematerjalid, mida me ise ei saa kasutada (kile ja kartong), pressime kokku ning saadame jäätmekäitlejatele või koostööpartneritele, kes neid taaskasutavad.»
Loomulikult on Promensi eesmärk töötada ka võimalikult energiatõhusalt. Selleks kasutatakse külmemal aastaajal tootmisprotsessi jääksoojust, mis suunatakse läbi soojusvahetite ja soojatagastusseadme ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks. Tehnoloogilise vee jahutamiseks kasutatakse aasta ringi aga vabajahutust, mis tähendab, et vett tsirkuleeritakse jahutustorustiku kaudu läbi õueala, kasutades Eesti kliima jahedust. Tulemusena on vähenenud jahutusenergia tarbimine. Lisaks töötab tehas vedelgaasiküttel ning soojatrassid on soojakadude vältimiseks isoleeritud. Alates 2003. aastast tegeleb tehas masinate käitamisest tuleneva reaktiivenergia kompenseerimisega.
«Lisaks oleme paigaldanud tsentraalsed elektri väljalülituslahendused, et nädalavahetuseks saaks tehase seadmed sajaprotsendiliselt välja lülitada. Energiasäästlik LED-valgustus, liikumis- ja hämaraandurid ning tööväliseks perioodiks ventilatsiooni väljalülitamine on vist tänapäeval juba igas tööstuses elementaarne – nii ka meil,» lisab Kärner. Kogu töö vastab keskkonnajuhtimissüsteemide standardile ISO 14001 ning autotööstuste kvaliteedijuhtimise standardile IATF 16949.
Ettevõtte bussid toovad inimesed tööle nii Valgast, Tõrvast kui ka Rannust
Nii rohelist mõtlemist kui ka töötajatest hoolimist näitab see, et Promens doteerib töötajate igapäevaseks tööletulekuks ja kojuminekuks kolme bussiliini – Rõngu-Valga-Rõngu, Rõngu-Tõrva-Rõngu ning Rõngu-Rannu-Rõngu. Lisaks makstakse vastavalt kokkuleppele ka transpordihüvitist.
«Meie töötajad on meile olulised. Nii maksame näiteks öise vahetuse töötajatele seaduses miinimumnõudena määratud 1,25-kordse tunnimäära koefitsiendi asemel 1,5-kordset koefitsienti,» ütleb ettevõtte personalijuht Ülle Lembke. «Oleme alustanud toidu tehasesse transportimist, et inimesed saaksid soovi korral söönuks kaugemale minemata. Muidugi saavad kõik kontoritöötajad vajadusel töötada kodukontoris – see oli võimalik juba enne koroonat, kuid viimasel aastal on seda tõesti palju kasutatud. Kõigil tehakse regulaarne tervisekontroll, arvutiga töötajatele hüvitatakse prilliklaaside maksumus ning lisaks anname spordihüvitist kokkulepitud limiidi ulatuses.»
Uute inimeste jaoks on loodud mugav ja personaalne mentorite süsteem – see tähendab, et värskel töötajal on lisaks korralisele väljaõppele ja juhendamisele alati olemas tugiisik, kes aitab tal sisse elada.
Promensile on omane ka tihe koostöö kohaliku omavalitsuse ning kohalike ettevõtmistega. Nii anti näiteks luba ehitada kergliiklustee läbi oma maatüki, toetatakse kohalikku jalgpalliklubi FC Elva, lasteürituste ja külapäevade korraldamist ning on pandud õlg alla kohaliku päästekomando tegevusele.
Läbi emafirma liitusid Promensi töötajad tänavu kevadel Berry Charity Milesi heategevuskampaaniaga «Iga samm loeb», mille eesmärgiks on koguda raha heategevuseks läbi erineva liikumise: kõndimise, jooksmise, rattaga sõitmise ja nõnda edasi. Kampaania kestus on kuus kuud ning Berry annetab kokku 10 000 dollarit kahele erinevale heategevusorganisatsioonile toetamaks Aafrika vaeseid piirkondi.
Avatud suhtlemine juhtide ja alluvate vahel loob sooja ning terve sisekliima
Väga oluliseks peetakse ettevõttes tervet ja sooja sisekliimat. Juhatuse liikmete sõnul on selle alus sõbralik üksteise sinatamine, avatud suhtlemine ehk kõik võivad igal hetkel astuda juhtide juurde, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Lisaks on olemas korraliselt koos käiv töökeskkonnanõukogu ning ka ametiühingurakuke, mille kaudu on töötajatel samuti võimalik häält kuuldavaks teha. «Oluline on, et info ei läheks kaduma ning et kõik oleksid kursis, mis toimub,» lisavad nad.
Ülle Lembke toob eraldi välja töötajate koolitus- ja arendamisvõimalused. «Inimestele meeldivad erialased koolitused, aga väga populaarne on ka eneseharimine kõrg- või kutsekoolis. Hiljuti kaitses üks meie töötaja doktorikraadi ning võimaldasime loomulikult tal töö kõrvalt õppimiseks aega leida,» räägib ta. «Maja sees tegeleme palju ka tööohutusega. Ükskõik millise muudatuse või uue seadme tehasesse toome, on esimene küsimus, kuidas tagada töötajate ohutus. Samamoodi oleme nõudlikud ergonoomika ja töökeskkonna suhtes ning ka töötajad saavad teha omapoolseid parendusettepanekuid.»
Kärner nendib, et korralised töökeskkonnamõõdistused on Promensis elementaarsed, nagu ka erinevate ametkondade-, klientide- ja grupipoolsed külastused. «Iga visiit ja audit keskkonna- või päästeameti poolt aitab töökeskkonda paremaks teha. Seetõttu võtame rõõmuga vastu kõik, tänu kellele saame tagada veel parema ja ohutuma töökeskkonna!»