Uuring ⟩ Madal hind tõi kaasa alkoholi tarbimise kasvu

Viinapudelid. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti elanikud tarbisid 2020. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,5 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,7 protsenti rohkem kui aasta varem; alkoholi jätkuva odavnemise mõjul kasvas tarbimine teist aastat järjest ning jõudis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele.

Otseselt alkoholist põhjustatud surmasid oli 2020. aastal 108 võrra enam kui aasta varem, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.

Mullu tarbitud alkoholist moodustas 63 protsendiga suurima osa lahjad alkohoolsed joogid, sealhulgas moodustas õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,9 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,9 liitrit, sealhulgas viin 2,5 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta.

Tarbimise kasv tulenes kange alkoholi tarbimise suurenemisest, õlle ja veini tarbimine jäi endisele tasemele ning lahjade alkohoolsete jookide tarbimine vähenes.

«Alkoholitarbimise 1,7-protsendiline kasv on negatiivne, kuid tarbimine kasvas oluliselt vähem kui võimaldanuks ostujõu kasv. 2019. aastal toimunud aktsiisimaksu 25-protsendine langetus tõi kaasa jaehindade vähenemise ning enam langesid kange alkoholi jaehinnad,» ütles EKI direktor Marje Josing.

Sissetulekud kasvasid 2020. aastal keskmiselt 2,9 protsenti, samal ajal odavnes alkohol keskmiselt 4,9 protsenti.

EKI arvutuste kohaselt sai mullu osta Eestis keskmise netokuupalga eest 66 liitrit õlut või 17 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem enne alkoholiaktsiisi langetust.

«Elanike hinnangul on alkoholi tarbimine Eestis endiselt liialt suur. Tarbimise vähendamiseks võiks kaaluda meetmeid, et alkohol ei oleks nii lihtsalt kättesaadav. Suure osa elanike hinnangul ei peaks näiteks alkoholi müüma spordivõistlustel ja tanklates,» märkis Josing.

Covid-19 pandeemiast tingitud piirangute tõttu vähenesid ostud välismaalt, turistide kaasaostud Eestist ja turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal. Alkoholiaktsiisi laekus 2020. aastal 211 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes 14 miljonit eurot vähem ning 2020. aastaks prognoositust 18 miljoni euro võrra vähem. Aktsiisimaksu väiksema laekumise taga on EKI hinnangul peamiselt välisturistide tunduvalt väiksemad ostud Eestist.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 615 inimest, mis on üle 100 rohkem kui 2019. aastal ning on üksiti viimase 10 aasta suurim arv. Kaotatud elude hüppelist kasvu võib näha tööealiste inimeste seas – vanuses 45–64 suri 410 inimest, neist noorim mees oli 29-aastane ja naine 31-aastane.

Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. «Alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,» ütles TAI direktor Annika Veimer.

«Praegu on viimane aeg mõelda alkoholi kättesaadavuse piiramise võimalustele,» lisas Veimer.

«Alkoholi tarbimise kasvutrend on tõsiselt murettekitav. Kahjuks näeme, et alkoholi odavnemine on suurendanud nii alkoholi tarvitamist kui ka tervisekahjusid. Oleme pooleteise aasta jooksul palju rääkinud inimeste tervisest ja tervishoiust, aga kahjuks on alkoholil meie ühiskonnas jätkuvalt liialt suur roll,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

«Meid on liiga vähe, et koroonaviiruse pandeemiast välja tulles kaotada sadu elusid alkoholi liigtarvitamise tõttu,» lisas Kiik. «Kasvav alkoholi tarbimine ja sellest tingitud kahjud on meie riigi ja kogu ühiskonna ühine probleem ja väljakutse, mis vajab järjepidevat tähelepanu ning tõenduspõhiseid lahendusi,» nentis ta.

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO  koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.