Kuigi Eestis armastatakse rääkida kinnisvarabuumist ja hindade hüppelisest kasvust, on kinnisvarakonsultatsioonifirma Knight Frank andmetel Eesti pea kõige aeglasema hinnakasvuga riik regioonis.
Mis mull? Eesti kinnisvarahindade kasv jääb muust maailmast kaugele maha
Sel neljapäeval avaldatud Knight Franki ülemaailmse kinnisvara hinnaindeksi aruandest järeldub, et aastatagusega ajaga võrreldes tõusid kinnisvarahinnad maailmas keskmiselt 7,3 protsenti.
Nõustamisfirma andmetel on see kiireim kasvumäär alates 2006. aasta viimasest kvartalist.
Raportis tuuakse välja, et suure hinnatõusu taga on keskpangad, kes on pandeemia ajal asunud jõuliselt majandust toetama.
Seetõttu on paljud riigid astunud hinnamulli hirmus ka samme turu ohjeldamiseks. Näiteks Uus-Meremaal on valitsus kaotanud kinnisvara maksusoodustused.
Kõige järsem kinnisvara hindade tõus oli aruande järgi Türgis, kus hinnad tõusid lausa 32 protsenti aastas. Järgnes Uus-Meremaa, kus kasv oli 22,1 protsenti.
Ka USA-s kasvasid hinnad hüppeliselt. Ühendriigid paigutusid suurima hinnatõusuga riikide edetabelis viiendaks, seal tõusid hinnad 13,2 protsenti.
Skandinaavias oli kiireim hinnatõus Rootsis, kus aastaga tõusid hinnad 13 protsenti. Norras oli kasv 10,9, Taanis 8,3 ja Soomes 7,7 protsenti.
Eesti aastane hinnakasv oli konsultatsioonifirma andmetel 4,8 protsenti, mis oli väiksem Leedust (9,1%) kui ka Venemaast (11,1%). Eestist tahapoole jäi lähiriikidest vaid Läti 3,1 protsendiga.
Uuringufirma ennustab, et hindade kiire kasvutempo aeglustub tulevikus. Tõdetakse, et palju meetmed on selle aasta lõpus lõppemas ja tõenäoliselt väheneb ostjate entusiasm.
Indeks jälgib keskmisi elamuhindu 56 riigis.