Karm tõde: kriisis töö kaotanutest suur osa on ikka ilma tööta

Eesti ettevõtted loodavad kriisist kiiresti taastuda. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Neile küsimustele vastuste leidmisel on abiks töötamise registri (TÖRi) andmed, kust vaatasime iga töötava inimese peamist töökohta kuu lõpu seisuga alates veebruarist 2020 kuni aprillini 2021. Mitmel kohal töötavate inimeste puhul võtsime põhitöökohana arvesse töösuhte, mille puhul oli tööstaaž pikem. Juhul, kui TÖRis märget ei leitud, lugesime inimese tööta olevaks. Siiski võib olla, et mõned neist tööta inimestest on aktiivsed näiteks ettevõtjana või töötavad välismaal.

Joonisel on välja toodud 2020. aasta veebruaris töötanud inimeste edasine töötee tegevusala järgi. Vaadatud on viit ajahetke: 29. veebruari 2020, mil eriolukord ei olnud veel saabunud; 30. aprilli 2020 ehk kriisi kõrgaega; 31. juulit 2020, mil haigestumine oli vähenenud ja piiranguid enam ei olnud; 31. detsembrit 2020 ehk teise haigestumise laine algust, kui piirangud olid veel mõõdukad ning 30. aprilli 2021, mil haigestumine oli vähenemas, kuid uued ranged piirangud veel kehtisid.

Majutuse ja toitlustuse tegevusalal oli 2020. aasta veebruaris peamine töökoht ligi 27 000 inimesel, neist 23 650 töötasid samas valdkonnas ka aprillis 2020. Rohkem kui 3000 selle tegevusala töötajat jäid aga aprilli lõpuks tööta ja 710 inimest asusid tööle teistesse sektoritesse. Veebruaris tööta olnud või teistel aladel töötanud inimeste arvelt tuli aga aprillis majutuse ja toitlustuse tegevusalale juurde 730 inimest.

Kriisis oli nii kaotajaid kui ka võitjaid

Juuli lõpuks, mis on tavapäraselt kõige töisem periood, jäi majutuse ja toitlustuse alal tööta veel ligi 3000 inimest, kellele lisandus rohkem kui 1000 teistele tegevusaladele suundunut. Samal ajal leidsid aga paljud varem tööta olnud inimesed piirangute lõppedes vähemalt ajutiselt uuesti töö majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Seega saab öelda, et aprilli ja juuli vahel tuli sellele tegevusalale juurde rohkem uusi inimesi kui sealt lahkus. Siin tuleb siiski arvestada, et varasematel aastatel on suviti majutuse ja toitlustuse alal töötajate arv suurenenud veelgi rohkem. Juuli ja detsembri vahel oli pilt aga vastupidine: majutuse ja toitlustuse alalt lahkunuid oli rohkem kui sinna tööle tulijaid. Selle aasta aprilli lõpu seisuga oli peamine töökoht majutuse ja toitlustuse alal 19 360 inimesel.

Vastupidise näitena saab välja tuua info ja side tegevusala. Eelmise aasta veebruari lõpus töötas seal umbes sama palju inimesi kui majutuse ja toitlustuse alal ehk veidi üle 27 000. Möödunud aprilli seisuga info ja side töötajate arv mõneks ajaks vähenes, kuid tõusis suveks veebruari tasemele ning 2021. aasta aprillis oli peamine töökoht sellel alal 28 500 inimesel. Töötajaid sai see tegevusala juurde nii varem tööta olnud inimeste kui ka teiste tegevusalade arvelt.

Töökoha vahetusel eelistatakse tuttavat tegevusala

Eraldi võtsime vaatluse alla inimesed, kes kaotasid töö just kriisikuudel eelmise aasta märtsist kuni maini.

Praktiliselt kõigil tegevusaladel eelistavad inimesed töö kaotamise järel tagasi pöörduda samasse sektorisse. Osa liikumisest moodustab tähtajaliste lepingute lõppemine ja samas ettevõttes uuesti alustamine või lepingu liigi muutmine registris.

Soovi samale tegevusalale tagasi pöörduda võib märgata ka majutuse ja toitlustuse puhul. Kriisikuudel töö kaotanud, kuid 2020. aasta veebruaris majutuses ja toitlustuses töötanud 6300 inimesest oli selle aasta aprilli lõpus tööta veidi üle 40%. Uuesti majutuse ja toitlustuse alale oli tagasi läinud 1500 inimest ehk umbes veerand. Ülejäänud eelistasid pigem teisi teenindusega seotud tegevusalasid ja kaubandust.

Võrdlusena olid info ja side alal tööta jäänud inimestest 40% leidnud uue töökoha samal alal. Töötamise kohta pole 2021. aasta aprilli seisuga registris märkmeid kolmandikul sellelt tegevusalalt kriisi ajal lahkunutest. Kas nad kõik on nüüd töötuna Eestis või on neist mingi osa ka siit lahkunud, ei ole TÖRi andmete põhjalt võimalik öelda. Teistest sektoritest, kuhu tööle asuti, on populaarsemate seas lisaks kaubandusele ka finants- ja kindlustustegevus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Suurem tööjõu liikumine toimubki enamasti teenindusega seotud tegevusalade sees. Omaette grupi moodustavad ka töötlev tööstus, ehitus ning veondus ja laondus, mille vahel toimub samuti tihedam töökohtade vahetus. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalalt on aga hulk inimesi liikunud tööle hariduse alale.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et sõltumata sektorist on märkimisväärne hulk kriisi ajal töö kaotanutest aasta hiljem endiselt tööta. Just nende poole saavad tööandjad oma ärisid uuesti avades vaadata. Neist, kes on uuesti tööle asunud, eelistab enamik juba tuttavat tegevusvaldkonda ning teistele aladele nii kergesti ei suunduta.